Digilevile üleminekul näitab teler pilti digiboksi abil

Meloodia müüja-konsultant Jaanus Lassur näitab võimalikke variante digiboksidest. Foto: Meelis Meilbaum

1. juulist läheb Eesti üle digilevile ning selleks, et teler näitaks pilti ka pärast mainitud kuupäeva, on vaja soetada digilevi vastuvõtja digiboks või digiteler.

Alates 1. juulist lõpeb Eestis analoogtelevisiooni edastamine telesaatjate kaudu ning minnakse täielikult üle digitaalsele telepildi edastusele - digilevile.

Selleks ajaks peavad kõik need, kes võtavad telepilti vastu tavalise katuse- või toaantenniga, muretsema endale digitaalset vastuvõttu võimaldava digiboksi või uue digi­teleri.

Digiboksid jagunevad põhiosas kaheks: kaardipesaga ja kaardipesata digiboksid. Kõige odavamad on kaardita digiboksid, mille hinnad algavad kaupluses Meloodia 890 kroonist.

Kaardiga digibokside hinnad algavad 1290 kroonist. Tehnilistest lisadest olenevalt võivad digibokside hinnad ulatuda kuni 2500 kroonini.

Kauplus Expert pakub kõige odavamat digiboksi hinnaga 895 krooni, veidi kallim, mälupulga kasutamise võimalusega, maksab 995 krooni. Kaardipesaga digiboksi saab Experdist 1295 krooniga.

Ka müüb Expert HD-digi­bokse, mis hakkavad kõrgresolutsiooniga pilti näitama. Kaupluse Expert müüja-konsultandi Kaie Nõmme sõnul seda signaali Eestis praegu küll veel ei ole, aga tuleb.

"Et telepilt pärast 1. juulitki säiliks, on vaja tavatelerile, millel ei ole telekasisest tasuta vastuvõtjat, soetada digiboks, mille abil saab igasuguse liitumiseta vaadata praegusel hetkel viit Eestis vabalt edastatavat kanalit," selgitas kaupluse Meloodia müüja-konsultant Jaanus Las­sur.

Kellel on aga soov näha rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, peab soetama kaardipesaga digiboksi ning liituma mõne teenusepakkujaga. Kes on juba liitunud tasulise teenusepakkujaga, seda üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.

Digiboksi kasutusele võtmine tähendab omakorda, et sõltuvalt inimese asukohast tuleb vana antenn ilmselt välja vahetada detsimeeterantenni vastu.

Kaie Nõmme ütles, et on teatud kohti, kus ka edaspidi näeb vana nn silgurestiga, kuid kindlasti mitte Rakvere linnas, sest siin on palju segajaid peal, näiteks WiFi levialad, ja nn silgurest korjab kõik üles. "See võimendab ülejäänud signaale, mis summutavad põhisignaali," selgitas Nõmme.

Jaanus Lassur juhtis tähelepanu sellele, et digiboksi soetaja uuriks eelnevalt järele, milliseid vaheliideseid on vaja boksi teleriga ühendamiseks, sest võib juhtuda, et kaasasoleva juhtmega ei saa seda teha.

"Targem oleks selle kohta nõu küsida kohe kaupluses, mitte sõita 30 kilomeetri kaugusele maale ja avastada, et üks vahetükk on puudu. Selliseid asju tuleb väga palju ette," kõneles Lassur.

"Reklaamid on televiisoris head, et digiboks taha ja asi toimib. Tegelikkuses asi nii lihtne ei ole. Kõik boksid tuleb ühendada rca- või scart-kaabliga," lisas omalt poolt Kaie Nõmme.