Laupäev: Sirje Nukka ravib käte, salvide ja taimedega

Sirje Nukka asendamatu abimees on pendel, millega saab kindlaks teha, kas magamisase asub veesoonel. Foto: Tairo Lutter

Rakvere ravitseja Sirje Nukka teeb inimeste hädad kindlaks pendli abil ning tervendab abivajajaid ravimtaimede, käte ning salvidega.

Sirje Nukka, ravitseja, kellest õhkub soojust, ootab külalisi kuuma kohviga ja pakub salvi, mis mõjub hästi karedatele ja allergilistele kätele. “Ma olen Rakvere nõid,” tutvustab naine end.

Ta räägib, et inimeste põhiline häda tuleneb sellest, et nad magavad veesoone peal. See on tohterdaja sõnul maa negatiivne väli, mis tekitab mitmesuguseid tervisehädasid.

“Minul oli kohe hommikul, kui silmad lahti tegin, tohutu peavalu, valutas silmade ja kukla taga. Mehel olid jalgades tugevad krambid, käed surid ära,” toob ravitseja näite oma elust.

“Keegi ei saa terveks, kui magab veesoone kohal,” rõhutab Nukka ning lisab, et seda, kas voodi asub veesoonel, saab kindlaks teha pendliga, mis liigub väga väheste käes.

Ta märgib, et sageli mõtlevad inimesed end ise haigeks, muretsemine ja närveerimine on tihti närvihädade põhjus.

Abi otsivad tuhanded

Nukkalt on abi otsinud tuhanded inimesed, helistades või Rakverre Metsa põik tänavasse kohale tulles.

“Minu eetika ei luba raha küsida, kui inimene teeb annetuse, on teine asi,” räägib naine.

Abivajajaid on olnud kogu Eestist ja kaugemaltki, isegi Inglismaalt.

Enne, kui Sirje Nukka üldse inimese hädadega tegelema hakkab, vaatab ta, kas hädalisel needust peal pole, ja kui on, võtab selle maha.

“Needus on teise inimese kadedus, neetule tundub, et miski pidevalt rõhub teda,” selgitab Nukka.

Enamasti arstib ta ravimtaimedega. “Ravimite ja taimedega on sama asi, igale inimesele iga taim ei sobi,” räägib tohterdaja kogemustele tuginedes.

Taimede sobivuse teeb ta kindlaks oma asendamatu töövahendi - pendliga.

Sirje Nukka pooldab tugevatoimelisi ravimtaimi, nõrgatoimelisi ta raviks ei kasuta.

“Soovitan ikka neid, mille tarvitamine annab tulemuse. Ei ole mõtet juua teed, mis ei aita,” ütleb hea taimetundja.

Tugeva toimega on näiteks varemerohi, millest on abi paljude hädade korral.

Väga hea ja rahustav on naistepuna, mida tuleks kasutada närvihaiguste ja stressi puhul.

“Olen seda soovitanud koos nurmenukuga. Tassi võib panna kolm-neli ravimtaime korraga, sest need mõjuvad kõik väga hästi ja ravivad erinevaid haigusi,” õpetab Nukka.

Ravija nimetab lahjaks näiteks kummelit. Lastele võib seda ju anda, kuid täiskasvanule pole mõtet.

Kummelit asendab edukalt kortsleht, mille toime on tugev.

Oma kätega paneb Sirje Nukka inimesel vere käima.

“Üks naisterahvas oli mul käte all ja ütles, et huvitav, minu südant pole ükski arst rütmi saanud, ja nüüd see ei värise nagu tallesaba, vaid tuksub rahulikult,” toob ta kohe näite.

“Haige süda läks minu käte all rütmi, mis inimestele täpselt mõjub, ei oska öelda.”

Nukka räägib, et on käsi peale pannes ka trombi ära lahustanud. “Haigel oli jalg juba poolteist kuud valutanud, arst andis rohud, kuid need ei aidanud.”

Sensitiiv tunnistab, et igaühte ta ravida ei oska. “Saja inimese kohta on julgelt viis, keda mina aidata ei saa.”

Eksootiline salv

Sirje Nukka salvid on valmistatud varemerohust ja mesilasvahast ning nende keetmisel on oma kindel kord ja aeg. Salvi sisse paneb veel midagi, mida, ei ütle.

“Seda võin öelda küll, et loomset rasva, mida väga paljud ei talu, ei ole selles grammigi,” kinnitab tervendaja.

Mesilasvaha salvi keetmiseks muretseb Nukka kindlalt mesinikult ning käib sellest enne abivajajale andmist oma kätega üle, pannes sisse energia, mis ravimitoimet suurendab.

“Kõigepealt teen salvi valmis, valan purkidesse ja lasen ööpäeva seista. Siis sulatan salvi üles, korjan varemerohu lehed välja. Salvi valmistan väikestes kogustes, vajaduse järgi. See on imeodav, võrreldes nendega, mida apteegis müüakse,” selgitab Nukka.

Varemerohusalv aitab väga paljude hädade vastu. Oma väite kinnituseks räägib ta loo ühest naisest, kelle käed olnud korpas ning veritsenud.

“Ma polnud midagi niisugust varem näinud. Varemerohusalviga sai ta kiiresti, nii umbes kümne päevaga, tõvest lahti. Käib praegugi vahel Tallinnast siin seda salvi minu käest võtmas. Ütleb, et see on nüüd tema kätekreem, millega salvib isegi oma jalgu.”

Kui on vaja, teeb Nukka massaaži, ja just varemerohusalviga, sest see on tõhus.

“Massaaž on vajalik siis, kui inimesel on sooned kinni, masseerima ei pea rohkem kui kümme minutit.”

Sai ise abi

Sirje Nukka jutustab, et hakkas ravimisega tegelema juba üle kümne aasta tagasi.

“Mul oli omal suur kasvaja munasarjas. Arst ütles mulle, et see kasvaja on suurem kui rusikas,” meenutab ta.

Enda sõnul leidis Nukka inimese, kes tema kasvaja seitsme päevaga ära võttis. “Ta hoidis oma käsi vastu minu kõhtu ja ravis biovooludega. Kogu tema ravi mulle selles seisneski,” räägib naine.

Edasi läks Sirje Nukka ultrahelisse, kus selgus, et kasvajat enam tõepoolest pole.

Isegi arstis tekitanud juhtum suurt hämmastust.

“Kõik on tõsi. Ka minu haigusloos peab kirjas olema, et oli kasvaja, ja enam ei ole, ehkki mind ei opereeritud,” kinnitab Nukka. Oma ravivõimetest saigi end Rakvere nõiaks nimetav Sirje Nukka teada teda tohterdanud sensitiivi käest.

Varemerohi

• Varemerohu kompressi tegemise retsept: taime lehed kupatatakse vees, nahk määritakse vahasalviga kokku ja kuumad lehed asetatakse haigele kohale. Seejärel kaetakse kompress kilega ja soojustatakse.

• Selline kompress aitab veresoonepaise, kasvaja, liigesepaksenemise, liigesevalu, amputeeritud koha valulikkuse, nihestuse, nikastuse, lihaserebendi ja luupõletiku korral ning toob kergendust alakeha halvatusele.