Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2508833t1h5677.jpg)
Eesti majanduse viimaste aastate edusammud on kui õnnelik muinasjutt, mille jätkumist oodatakse ka järgnevatel aastatel. Milliseid ohumärke näevad silmapiiril aga ettevõtjad, kellel rikkalikud juhikogemused?
Riia Ratnik on Kundas asuva haavapuitmassitehase Estonian Cell ASi juhatuse liige ja finantsjuht.
Noorel majandusjuhil on kogunenud üle kümne aasta töökogemusi, mis saadud nii Eestis kui ka Saksamaal. Rahvusvaheliste kogemustega Ratnik on oma vastuses konkreetne: “Suurimaks ohuks meie majandusele on Eesti sisetarbimisele üles ehitatud majanduskasv. Kui siseturul peaks midagi juhtuma, ohustab see paljude firmade sissetulekuid ja eksistentsi.”
Tamsalu EPT ASi nõukogu esimehel Ants Arukuusel on tootmisjuhi vilumust rohkem kui pool sajandit. Ettevõte tegeleb praegu metsa- ja põllutöömasinate tootmisega Euroopa turule ja maaparandustöödega. Arukuusk näeb Eesti majanduse valupunktidena tervikuna samu probleeme, mis on tuntavad tema oma töökollektiivis.
“Esmalt oskustööliste nappus ja nende järjest sagedasem ülesostmine konkureerivate firmade poolt. Viimasel aastakümnel on Eestis pööratud vähe tähelepanu kutseõppele. Puudust ei tunta mitte üksnes oskustöölistest, vaid ka väljaõppinud inseneridest. Ja see tendents on süvenenud, sest töökäte voolavus võõrsile ei näi lõppevat,” hindab olukorda kogenud majandusjuht.
Ohtlik populism
“Praegu koolitame ise oma firmale keevitajaid kogenud õpetajate ja spetsialistide käe all. Nii suureks on kujunenud selle eriala spetsialistide põud,” räägib Ants Arukuusk. Lakkamatu on olnud spetsialistide palgatõus, millega Tamsalu EPT 10- kuni 15protsendiliste palgahüpetega kaasa on läinud.
Vastutustundetuks peab kogenud majandusmees aga Riigikogu valimiste ajal välja hõisatud populistlikku lubadust tõsta riigisektoris töötajate palk lähima nelja aasta jooksul 25 000 kroonini. Erasektor niisuguse palgatõusuga kaasa minna ei suuda. Tulemuseks on lõhede süvenemine meie majanduses ja ühiskonnas. “Püüded populistlikud lubadused teoks teha tähendaksid Eesti majandusele valusaid tagasilööke,” näeb Ants Arukuusk ohu märke.
Kaarma KT ASi juhataja Jüri Vilimaa on diplomeeritud insener, kes viisteist aastat juhtinud firmat, kus tegeletakse autode hoolduse, pleki-, värvi- ja metallitöödega. Ettevõttel on bensiinitankla ja kohvik. Nende aastate jooksul on firma tegutsenud mitmes perspektiivikas ärivaldkonnas ja suutnud vältida karisid.
Kogenud firmajuhi Jüri Vilimaa arvamused kattuvad osalt Ants Arukuuse omadega: “Lähiaastatel muutub Eestis järjest tõsisemaks probleemiks kvalifitseeritud tööjõu nappus. Surve tõsta oskustööliste palka on juba praegu tugev ning kõik firmad ei suuda selle pressinguga ilmselt kaasa minna.”
Vajame oskustöölisi
Firmajuht nendib, et aastaid on Eestis ette valmistatud ärijuhi oskustega noori. Loomulikult oli see omal ajal vajalik. Kuid siinjuures jäeti tagaplaanile otseselt materiaalseid väärtusi tootvate oskustööliste koolitamine.
“Nii on tekkinud olukord, kus Eestis on rohkesti materiaalsete väärtuste ümberjagajaid. Napib aga nende otseseid tootjaid,” on firmajuhi arvamus.
Kindlasti hakkab lähematel aastatel ettevõtete arengut ja majandusnäitajaid mõjutama järjest suurenev tooraine- ja energiahinnatõus,” on Jüri Vilimaa kindel.
Oma firma oskustöölisi on ta hoidnud ettevõttes konkurentsivõimelise palga ja meeldiva töökeskkonnaga.