Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2509133t1h11ec.jpg)
Tänavu algas Haljalas kiriku katuse renoveerimine, praeguseks on vana pikihoone katus lammutatud, uue pealesaamine aga lükkub teadmata ajaks edasi.
Riik eraldas muinsuskaitsealuse Haljala kiriku katuse renoveerimiseks programmist “Pühakodade säilitamine ja areng” eelmisel aastal ligikaudu 586 000 ja tänavu ligi 475 000 krooni.
Riigilt saadud raha eest on ehitaja Wunibald Ehitus OÜ kiriku pikihoone vana katuse lammutanud ning paigaldanud selle asemele ajutise, kuid aprilli keskel tööd katkevad ning lükkuvad teadmata ajaks edasi, sest riiklikust programmist eraldatud raha on peatselt otsas.
Ehitaja Wunibald Ehitus OÜ juhataja Toivo Traksmaa ütles, et töödega alustati aasta alguses ning praegu restaureeritakse kirikuhoone pikihoone kohale jäävat katust, milles oli umbes kolme ruutmeetri suurune auk ning mis oli varisemisohtlik. Nende tööde kogumaksumuseks 2,8 miljonit krooni. “Restaureerimistööde projektis oli kirjas, et raha laekumine peab olema selline, et tööd saaks tehtud korraga,” ütles Traksmaa. Ta selgitas, et kiriku katust kannavad puitkonstruktsioonid, mis tuleb toestada, muidu pole võimalik katust paigaldada. Samuti peab võitlema majavammiga. “Neid töid ei saa teha osade kaupa,” lausus Traksmaa. Haljala kirikuõpetaja Margit Nirgi sõnul on ta Wunibald Ehitus OÜga, kes taastas ka Tartu Jaani kirku, väga rahul. Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vanemspetsialist Anne Kaldam ütles, et kui riik võtab sügisel vastu lisaeelarve, antakse pühakodade programmi kaudu tõenäoliselt lisaraha ka Haljala kiriku renoveerimistöödeks.
Kaldami sõnul aga saaks kogudus taotleda lisaks riiklikele eraldistele raha ka projektidest või koguda annetusi.
EELK Viru praostkonna praost Avo Kiir tunnistas, et kuigi kirikuhooned kuuluvad kogudustele, on nende eelarve nii väike, et sellest tõsisemateks ehitus- ja renoveerimistöödeks ei jätku. Praosti sõnul on siiski võimalik küsida raha veel Euroopa Liidu tõukefondidest, kui tegemist on omavalitsusele olulise turismiobjektiga. “Haljala kirik on muinsuskaitse all olevatest pühakodadest kõige kehvemas seisus,” tõdes Kiir, lootes, et riigilt muinsuskaitse ameti kaudu eraldatavad rahad tulemata ei jää. “Kui lisaeelarve tuleb, eraldatakse kindlasti raha ka pühakodade programmi kaudu kirikutele. Uus koalitsioon on välja öelnud, et kui lisaeelarvet vastu ei võeta, eraldatakse raha järgmise aasta eelarvest ning need summad on tänavustest suuremad,” ütles praost.
Peatselt loovad Haljala vallavalitsus, Haljala kogudus ning Viru praostkond sihtasutuse Haljala Kirik, et leida kiriku remondiks kergemini raha.