Unustatud mõisad aitavad Eestit avastada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vohnja mõis
Vohnja mõis Foto: Andres Pulver

“Unustatud mõisate” külastusmäng hõlmab kolmekümmend kuut Eesti mõisat, milles tegutsevad koolid. Lääne-Virumaalt osaleb ettevõtmises viis mõisakooli: Kiltsi, Vasta, Lasila, Muuga ja Vohnja.

Eile oli Vohnja mõisas üks külastusmängu kuuest külastuspäevast. Seekord siis mitte nädalavahetusel, vaid nädala sees.

“Võib-olla ongi praegu puhkuste ajal parem, et üks külastuspäev on nädala sees, sest nädalavahetustel toimub niigi palju üritusi,” arvas Vohnja mõisas paikneva raamatukogu hoidja Ly Pajussaar.

Vohnja mõis osaleb projektis juba kolmandat aastat ja mõisas tegutseva Vohnja lasteaia-algkooli direktori Malle Reimanni sõnul külastajaid jätkub. “Külastajaid on meil piisavalt. Parimatel päevadel on poolesaja külastaja ringis käinud,” ei saa Malle Reimanni meelest külastatavuse üle kurta.

Uudistajaid on seni Vohnjas käinud päris mitmelt poolt, kõige rohkem Tallinnast ja Keilast, aga ka näiteks Viljandist, Tartust ja Märjamaalt.

Ka Kadrinast on suhteliselt paljud tee Vohnjasse ette võtnud.

Küll ei olnud mõisat külastanute nimekirjades aga ühtegi Rakvere elanikku.

Unustatud mõis

“Miks need unustatud mõisad on?” päris pisike Tobias Peterson vanematelt ja kuulis isalt vastuseks, et ega keegi nendest mõisatest eriti midagi ei tea. Ja ega ei tea tõepoolest, pigem teatakse ja tuntakse Sagadit, Palmset, Maardut, Sangastet, Alatskivi, aga mitte neid mõisaid, mis igapäevaselt avalikkuse eest varjul on.

“Mõisaid on Eestis palju, oleme tuntumates neist käinud,” rääkis Toomas Peterson.

““Unustatud mõisad” on hästi tore projekt, tänu sellele saab sisse ka väiksematesse ning vähem tuntud mõisatesse, mis muidu on tavakülastajale suletud. Nii olemegi esimest korda Vohnja mõisas,” kõneles pereema Kadi Peterson.

Vohnja mõisal on pikk ja huvitav ajalugu. Praeguse Vohnja küla kohal oli juba XIII sajandi algupoolel küla, mis on Taani hindamisraamatus kirja pandud nime all Öuhut. 1259. aastal oli küla nimeks Whoney.

1504. aastast pärinevad esialgsed andmed Fonahli mõisast ja siis oli selle valdajaks Claves Louwe.

Mõisal on olnud kokku oma paarkümmend omanikku. Eesti vabariigi väljakuulutamise järel 1918. aastal mõis võõrandati.

1923. aastal jagati Vohnja mõisa maad asundustaludeks ja mõisa enda sai Karl Kikerpill teenete eest Vabadussõjas. Et suurt mõisat oli kulukas pidada, ostis Põllumeeste Ühing mõisahoone talt ära.

1930. ehitati peamaja ümber rahvamajaks ning 1949. aastal, kui moodustati kolhoosid, sai härrastemajast kolhoosikeskus.

1993. aastal avati seal Vohnja lasteaed-algkool ja lisaks on seal praegu veel Kadrina vallaraamatukogu Vohnja filiaal ja postipunkt.

Vohnja mõis on klassitsistlikus ehitusstiilis enamjaolt ühekorruselise peahoone ja arvukate põllukivist ning kohapeal põletatud tellistest ehitatud kõrvalhoonetega kompleks ja seda loetakse üheks parimaks kõrgklassitsismi näiteks Eestis.

Praegune peahoone on ehitatud 1820-1830. aastatel von Baumgartnerite ajal.

Mõisa ees on tiik ja taga paisjärv, mida ühendavad ümber mõisa kulgevad kanalid. Seega asub mõis justkui omaette saare peal.

Kahjuks ei ole kolhoosiaegsete põhjalike ümberkorralduste tõttu suurt midagi säilinud mõisa algupärasest sisemusest.

Vohnja raamatukoguhoidja Ly Pajussaar rääkis, et kõige “mõisam” osa Vohnja mõisast, mida seest korduvalt remonditud ja ümber ehitatud, on raamatukogu põrand, kus on maas veel vanad mõisaaegsed laiad lauad.

Küll on just tänu kolhoosiajale säilinud mõisa paljud kõrvalhooned.

“Mõisates, kuhu kahekümnendatel aastatel kohe kool tehti, on kõrvalhooned hävinud, sest koolidel polnud neid vaja. Vohnja mõisal, kuhu tehti aga kolhoosi kontor, läks neid hooneid tarvis ja seepärast on nad ka säilinud,” tõi Malle Reimann välja mõisa kolhoosiperioodi hea külje.

Tõestisündinud lugu

Nagu igal mõisal, on ka Vohnja mõisal oma lugu. Seekord pole tegu lihtsalt mõisalegendiga, vaid tõestisündinud lugu Vohnja möldrist Hansust ning tema pojast Jaanist, keda peetakse põhjuseks, miks Eesti aladel valitses pärisorjus.

Nimelt hakkas XVIII sajandil uus mõisaomanik leitnant Heinrich Baer rahvalt rohkem koormisi nõudma.

Mölder Hans kaebas leitnandi kohtusse, kuid kaheksaaastase protsessimisega ei suutnud mölder oma õigust tõestada ning talle osakssaanud alanduste tõttu jäi ta vaimuhaigeks.

Isa võitlust õigluse eest jätkas Hansu poeg Jaan, kuid ka talle ei saanud osaks paremat saatust.

Pärast peaaegu kakskümmend aastat kestnud kohtuskäimist õiguse eest olla oma kodus peremees, mis sisaldas muu hulgas kolme käiku Peterburi kõrgemate instantside jutule, lõppes Vohnja Jaani kaotusega.

Maanõunik Otto Fabian von Rosen kirjutas kuulsa Roseni deklaratsiooni, mille kohaselt pole eestlased ja lätlased maa vallutamisest alates enam vabad, vaid mõisnike pärisorjad.

Mölder Jaan peksti 1744. aastal Tallinna turuplatsil poolsurnuks ja saadeti eluaegsele asumisele Orenburgi.

Siitpeale kasutati mõisnike omavoli vastu hakkamiseks pagemist ja relvastatud vastuhakku, mitte enam seaduslikku teed ning pärisorjuse kaotamise ja eestlaste vabaduse taastamiseni jäi veel rohkem kui inimpõlv.

Vohnja mõis koos kümnete sinna aknaorvadesse ning räästaalusesse kodu ehitanud pääsukeste ja rõõmsameelse koolipersonaliga ootab külastajaid mõisaga tutvuma veel kolmel suvepäeval.

Pärast ekskursiooni mõisas ja mõisa ümber on võimalik peamaja keldris asuvas kooli sööklas ka süüa ning jälgida saalis Vohnja kooli õpilaste ja töötajate laulmist-tantsimist.

Soovijatel on võimalik ka paadiga mõisa ees oleval tiigil ringi sõita.

Ei maksa unustada, et lisaks Vohnjale ootab avastamist veel 35 unustatud mõisat.

Unustatud mõisad

• Kolmkümmend kuus mõisat kaheteistkümnes maakonnas, milles tegutsevad koolid, on külalistele avatud sel aastal kuuel päeval.

• Külastusmäng ei hõlma Lääne-, Tartu- ja Saaremaad.

• Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ning mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

• Korraldajate ja mõisahuviliste soovil hoitakse külastusmängu reeglid harjumuspärased, muudatusi ei kavandata.

• Küll on igal aastal oma eripärane lisa. Sel aastal saavad külastajad osaleda fotokonkursil ja koostada endale mõisakoolide koogiraamatu.

• Fotokonkursile on oodatud pildid, millel jäädvustatud nii häärbereid kui kõrvalhooneid, pargivaateid ja muuseumitubasid, aga ka mõisates töötavaid inimesi või külastajaid.

• Külastusmängust osavõtjad saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid.

• Vähemalt 10 mõisat külastanute vahel loositakse välja 25 ühele ja 10 kolmele inimesele mõeldud kutset sügisel Muuga mõisas toimuvale Rakvere teatri etendusele "Talupoja piibel".

• Lisaküsimusele õigesti vastanute vahel läheb loosimisele 20 Eesti mõisaid tutvustavat raamatut.

• Mõisad on külastamiseks avatud veel 21. ja 22. juulil ning 4. augustil kella 10-18.40.

• Külastusmängu korraldab Eesti Mõisakoolide Ühendus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles