/nginx/o/2016/11/24/6106099t1h3503.png)
/nginx/o/2013/10/04/2510303t1h4360.jpg)
Kevadise Eurobaromeetri uuringu kohaselt usaldavad Eesti kodanikud institutsioonidest kõige rohkem televisiooni, raadiot ja Euroopa Liitu.
Eestlased usaldavad enim televisiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Televisioon ja raadio on tavapäraselt usaldusväärseimate institutsioonide esikolmikus.
Televisiooni usaldusväärsus on Eesti kodanike silmis tõusnud võrreldes mullu sügisega 75 protsendilt 78 protsendile. Raadio usaldusväärsus tõusis 71 protsendilt 76 protsendile.
Kevadel tõusis kolmandaks Euroopa Liit, mille usaldusväärsus on kasvanud võrreldes sügisega 61 protsendilt 72-le.
Uuringu koostajate hinnangul on ELi usaldusväärsuse hüppeline kasv seotud ELi toetusega Eestile seoses aprilli lõpus pronkssõduri teisaldamise ajal puhkenud massirahutustega ja Venemaa reageeringuga sellele. Eestis küsitleti inimesi just nende sündmuste ajal. Ka ELis tervikuna on kõige usaldusväärsemad institutsioonid televisioon, raadio ja Euroopa Liit. ELi kodanikest peab raadiot usaldusväärseks 66 protsenti, televisiooni 58 protsenti ja Euroopa Liitu 57 protsenti.
Uuringu järgi on oluliselt tõusnud ka valitsuse ja Riigikogu usaldusväärsus, mille põhjust näevad uuringu koostajad samuti pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmustes ning kodanike toetuses poliitikute tegevusele.
Valitsuse usaldusväärsus tõusis sügisega võrreldes 53 protsendilt 66 protsendile ning Riigikogu usaldusväärsus 41 protsendilt 60-le.
Trükiajakirjanduse usaldusväärsus tõusis kevadel võrreldes sügisega 48 protsendilt 54 protsendile ning Interneti usaldusväärsus 42 protsendilt 48-le. Üldise meedia usaldusvääruse kasvu põhjus on tõenäoliselt kriisisündmuste kajastamine aprilli lõpus.
Euroopa Liidus tervikuna usaldab trükiajakirjandust 47 protsenti ning Internetti 39 protsenti.
Eurobaromeetri uuringu raames küsitlesid uuringufirmad 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, kahes kandidaatriigis Türgis ja Horvaatias ning Põhja-Küprosel.
Eestis küsitles uuringufirma TNS Emor 1001 üle 15aastast Eesti kodakondsusega inimest. Uuring ei kajasta Eestis elavate teiste riikide kodanike või määratlemata kodakondsusega inimeste hinnanguid. (BNS)