Juulikuu lõpus külastas Konini maakonda Poolas kolmeliikmeline Lääne-Viru maakonna delegatsioon eesotsas maavanem Urmas Tammega.
Maakond pikendas lepingut Poolaga
Kahepäevase visiidi eesmärk oli pikendada möödunud aasta juuni keskel Rakveres sõlmitud maakondadevahelist koostöölepingut 2008. aastani.
Et aasta tagasi sõlmitud lepingus on üks tähtsamaid valdkondi haridus, kuulusid delegatsiooni ka Lääne-Virumaa koolijuhtide ühenduse esimees ja Haljala gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal ning Rakvere kutsekeskkooli direktor Hannes Mets.
Lepiti kokku, et Haljala gümnaasium hakkab tegema koostööd sõprusmaakonna mõne lütseumiga (sama, mis Eestis gümnaasium), edaspidi vahetatakse õpetajaid ja õpilasi.
Rakvere kutsekeskkooli koostööpartneriks saab Zychlini majandus- ja teeninduskool ning erikoolide esindajad kohtuvad juba sügisel.
“Erialade valik on neil väga piirkonnakeskne ja samas ka tulevikku suunatud. Teeninduskoolil oli huvi leida kontakte väljaspool Poolat ja saada kogemusi. See andiski võimaluse koostöö alustamiseks käed lüüa. Nüüd hakkame otsima rahaliste vahendite saamise võimalusi,” rääkis Rakvere kutsekeskkooli direktor sõpruskoolist.
Metsa sõnul õpetatakse tulevaste sõpruskoolide õpilastele ühesuguseid erialasid, mistõttu saavad koostööst kasu mõlemad osapooled.
“Saame teineteisele jagada oma kultuurikogemusi ja -traditsioone, näiteks toitude valmistamist, teeninduskultuuri,” kõneles Hannes Mets.
Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm kiitis Poola lütseumide töökorralduse eripärasusi. “Nende gümnaasium-lütseum töötab kahel päeval nädalas ka täiskasvanute täiendõppekeskusena. Lütseumi õpilased õpivad lisaks mõne eriala, sest koolid on ühe või teise kallakuga, mitte lihtsalt üldhariduse andjad,” rääkis Tamm ja lisas, et kuigi Poola õpetajad saavad Eesti pedagoogidest kaks korda vähem palka, pole koolides puudus ei õpetajatest ega õpilastest.
Poola lütseumide arengut mõjutas nende üleandmine ministeeriumi otsealluvusest maakonnavalitsuse alluvusse.
“Poola on suur riik ja ministeerium asus koolidest liiga kaugel,” nentis maavanem, kelle hinnangul on sealsed koolid väga heas seisus: koolimajad on remonditud, ehitatakse juurde spordisaale ja staadione.
Delegatsioon tutvus Konini maakonnas ka Kleczewi pruunsöekaevandusega. Konini piirkond on väga suur pruunsöekaevanduse keskus. Seal kaevandatakse aastas 13 miljonit tonni pruunsütt elektrienergia tootmise tarvis. Otseselt ja kaudselt annab kaevandus tööd umbes 4500 inimesele.
“Kuigi pruunsöekaevandus on oluline tööstusobjekt ning seal leiavad tööd paljud, jätab maasse kaevatud 60 meetri sügavune ja 400 hektari suurune auk masendava mulje,” ütles maavanem.
“Kuid optimismi lisas nägemine, et endised karjäärid olid muudetud põllu- ja metsamaaks ning puhkealadeks, mäed aga suusamägedeks.”