Tuletõrjeühing kutsub sünnipäevale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kingiks saadud sarve ja tuletõrjepealiku uhket kiivrit näitav Mari Rajasalu ootab huvilisi sel reedel sisse astuma tuletõrjeühingu uksest Rakveres Pikk tn 51.
Kingiks saadud sarve ja tuletõrjepealiku uhket kiivrit näitav Mari Rajasalu ootab huvilisi sel reedel sisse astuma tuletõrjeühingu uksest Rakveres Pikk tn 51. Foto: Aivar Tähe

MTÜ Rakvere Tuletõrjeühing juhatuse esimees Mari Rajasalu enam voolikuid lahti ei rulli, vaid selgitab inimestele tuleohutuse võimalusi ja ootab reedel huvilisi ühingu 130aastaseks saamise puhul külla.

Kuidas teie sattusite tuletõrjeühingusse, tegemist on ju mehise alaga?

Sattusin siis, kui käisin koolis. Sel ajal oli siin esimeheks Lembit Pitsalu ja väga moes olid koolinoorte võistlused. Sattusin 1967. aastal lihtsalt võistkonda ja minust sai noorliige, hiljem olin ühingu liige ja olen seda tänaseni. Aga tööle tulin siia 1991. aastal - raamatupidajaks.

Kuidas tuletõrjevõistlused omal ajal välja nägid?

Kui võistlused korraldati talvel, siis peeti need võimlas. Võisteldi riietumises, voolikute lahtiviskamises, kokkukerimises ja muudes tuletõrjega seotud ülesannetes. Kuid suvel peeti võistlusi väljas ja siis sai ikka vett ka pritsida. Harjutati kohaliku tuletõrjekomando juures.

Nende võistluste mõte oligi see, et tuua lapsi tuletõrje juurde, teadvustada ühingut ja ametit.

Kui palju on tulnud endal tulekahjudel käia?

Eks tuld on tõrjunud alati ikka mehed, naisi ei kutsutud. Aga võimalusi kaasa sõita on pakutud. Olen näinud viljapõldu põlemas - see on uskumatu, kui kiiresti tuli liigub. Kui kulupõletajad sageli ütlevad, et küll nad valvavad tuld, siis tegelikult ei ole seal midagi valvata, tuli läheb tohutu kiirusega laiali.

Kuidas Rakvere tuletõrje ajalugu 130 aasta eest algas?

Rakvere tuletõrjeselts sai alguse sellest, et majaomanikud koondusid ja tegid seltsi. Pikk 49 ehitati pritsikuur ja torn voolikute kuivatamiseks. Hiljem, 1929. aastal, ehitati juurde see maja, kus praegu asume.

Vanasti oli ju pritsimaja koht, kus seltsielu käis, olgu siis maal või linnas. Peeti uhkeid suvepidusid. Praegu on tugev tuletõrjeühing meie maakonnas näiteks Vajangul, neil käib ka seltsielu.

Mida olulist on nõukogude aja tuletõrjujatest meenutada?

Nõukogude ajal olid tuletõrjeühingud riiklikud. Siis tegutses palju vabatahtlikke tuletõrjujaid, sest tol ajal soositi seda. Nad said oma töökohalt valves käimise eest puhkusepäevi lisaks. Mäletan, et kino- ja teatrisaalis oli alati vabatahtlik tuletõrjuja valvamas.

Kuid kui tuli Eesti aeg, ei olnud ükski tööandja huvitatud, et tema töötaja oma asjad nurka viskab ja tulekahjule jookseb. Nõnda hakkaski tuletõrjeühing kahanema.

Nüüd peab olema vabatahtlikul, kes tulekahjule läheb, väljaõpe, arstliku komisjoni luba ja elukindlustus.

Milline ülesanne on tuletõrjeühingule jäänud?

Tulekustutamine ja paljud muud ülesanded on nüüd päästeametil. Tuletõrjeühingu funktsioon on eelkõige tulekahjusid ennetada: müüme ja hooldame tulekustutusvahendeid, jagame inimestele soovitusi, nõustame, teeme koolitusi.

Kuidas tähistate ühingu aastapäeva?

13. augustil saame 130aastaseks ja tahame 10. augustil teha linnarahvale lahtiste uste päeva. Inimesed võivad tulla meie eluga tutvuma, avatud on muuseum, paneme välja vana tehnika. Väiksemad lapsed saavad võistelda ja täiskasvanud proovida päris tuld kustutada. Ning see, kes pole kustutit käes hoidnud ja lahti lasknud ega oska arvatagi, kuidas see töötab, saab siis harjutada.

Kõik esmakustutusvahendid - kustutustekk, suitsuandur, tulekustuti - on sel päeval soodushinnaga.

Kas teil endal on suitsuandur majas olemas?

Jah, muidugi, juba aastaid. Suitsuandur peaks olema igas toas, ainult kööki ja vannituppa ei panda.

Ja on inimesi, kes on meie juurde pöördunud ning tänanud, et tänu suitsuandurile sai õnnetus ära hoitud.

Rakvere tuletõrjeühing

• 13. augustil 1877 koondusid majaomanikud Rakvere kreisikooli õpetaja Heinrich Jahnentzi algatusel ja moodustasid Rakvere Linna Tuletõrjujate Seltsi.

• Linn andis tuletõrjele 1893. a krundi Pikk 49, kuhu ehitati seltsi rahaga pritsikuurid ja torn voolikute kuivatamiseks.

• 1929 valmis tuletõrje seltsimaja Pikk 51, projekti autoriks Georg Gutmann-Kotka.

• Alates 1998. aasta 1. juunist seltsi liikmed aktiivsetel kustutustöödel ei osale, rõhk on tuleohtu ennetaval tööl.

• Tänase päeva seisuga on ühingul neli töötajat ja kokku kümme liiget.

• Oma 130. aastapäeva puhul ootab tuletõrjeselts 10. augustil kella 10-16 lahtiste uste päevale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles