Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel sügisel sai rakverlane Vaike Neeme piinia ehk Itaalia männi (pinus pinea) käbi sõbranna käest, kes oli selle Itaalia-külastuselt kaasa toonud. Nüüd, kolmveerand aastat hiljem on tärganud mullast juba väike männipuu.
Vahemere maal Itaalias on piinia tuntud rohkem hoopis vihmavarjumänni nime all, mis oma viltuste tüvede ja omapäraste võradega kasvab igal Itaalia linnatänaval.
“Eks neid, kes üritavad kõike kasvama saada, ole teisigi,” lausus õnnelik männibeebi omanik Vaike Neeme. “Märtsis panin seemned mulda ja mais tuli taim mullast välja. Enne olin seemneid umbes nädala vees leotanud, nagu tehakse ubade ja hernestega,” jagas Neeme oma tarkust teistega.
Nimetatud männiliik kasvab üldjuhul vaid vahemerelises kliimas, tema võra on teistsugune kui meie kodumaa mändidel. Praegu sirgub pisike männipuu Neeme kasvuhoones lillepotis, kuid talveks peab ta selle ilmselt mujale tõstma, sest tegu on külmaõrna taimega.
Botaanikaaia teaduri Urmas Laansoo sõnul on lõunamaiste taimedega varemgi õnne proovitud, sest tänapäeval rändavad inimesed palju. Kuid kui puu tõesti kasvama läheb, siis võib tegemist olla väga harukordse juhtumiga. “Inimesed ei tea tihtipeale, millise taimeliigi nad sealt lõunamaalt ostavad, ja kui mõni puu kasvab suureks, siis tekivad probleemid, sest kuskile pole sellist taime ju talveks panna,” nentis Laansoo. “Lõunast pärit puud võivad täitsa hästi kasvada, kuid seda ainult teatud ajani,” täpsustas ta.
Piiniaid Tallinna botaanikaaias ei kasva, sest nende jaoks ei leidu ruumi. Botaanikaaia teaduri sõnul on täiesti tõenäoline, et praegu lillepotis elav piinia kasvab suureks puuks. Kuid see nõuab head hooldamist, mis tähendab korrapärast väetamist ja kastmist. Puu kasvamine aga võtab aega, ja vahel ei jõua inimene oma eluea jooksul seda ära oodatagi.