Jäneda traditsiooniline kultuurisuvi algab reedel esimese “Rosaariumi” kontserdiga, kus esikohal on helilooja Urmas Sisaski looming.
Jäneda Mõis muudab Jäneda kultuurikeskseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäneda rosaarium on tuttav mitte ainult kohalikele. Ükski seal käinud inimene ei suuda vist kunagi unustada hinge matvat vaadet: õrnad roosid majesteetliku punase lossi taustal. Reedel pakuvad roosiaias laulvatele lindudele konkurentsi helilooja, senini vaid lossi tähetornis oma loomingut esitanud Urmas Sisask, Virumaa Noorteorkester ja Lehtse kammerkoor.
Kontserdisarja idee autor Reigo Tamm ütles, et esimesel esinejal polnud konkurente - tõepoolest ei sobinud üritusele avalööki andma ilmselt mitte keegi teine peale Jäneda lossi planetaariumi looja, tuntud helilooja ning juba pikka aega Jänedal elava Urmas Sisaski.
Ka osalevad kollektiivid toetasid hiljuti sündinud ideed ja otsustasid üsna kiiresti ettevõtmises kaasa lüüa - Urmas Sisaski muusika on Lehtse kammerkoori repertuaaris olnud juba kaua, hea meelega võttis pakkumise vastu ka Virumaa Noorteorkester.
Ühe maestro rosaarium
Virumaa Noorteorkestri produtsendi Valdur Liivi sõnul Urmas Sisaski teoseid orkestri repertuaaris senini polnud, mistõttu on helilooja loominguga tutvumine eriti põnev. “Võib-olla kirjutab Urmas Sisask hiljem meiegi orkestrile midagi,” lausus Liiv lootusrikkalt.
Ka edaspidised “Rosaariumid” teeme ühe helilooja-muusiku kesksed. “Ühe maestro aukontserdina. Tulevikus võiks olla teemaks näiteks “Rosaarium ja Bach” või Tõnis Mägi ja Jaan Tätte. Mis saab heliloojale tugevamaid emotsioone pakkuda kui see, et tal lastakse rahulikult istuda ja oma heliteoseid teiste tõlgenduses-esituses kuulata,” avas Reigo Tamm tulevikuplaane.
OÜ Jäneda Mõis juhatuse liige Kalle Sommer nimetab “Rosaariumi” kvaliteetkontserdiks. “Meie pole seadnud eesmärgiks, et siia tuleks võimalikult palju inimesi. Olulisem on, et kõik tunneksid ennast hästi,” lausus ta.
“Tilulilu-muusikat ja kergeid üritusi korraldatakse väga palju, aga vaimu jaoks tehakse vähe,” väitis Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm ja tunnustas, et initsiatiiv korraldada tõsise muusika kvaliteetkontsert tuli noorelt inimeselt.
Traditsiooni algus
Jäneda asula on Reigo Tamme arvates nagu suur teatrilava, mille tundmatu kunstnik on juba kujundanud, leida tuleb vaid näitlejad ja teosed.
Reigo Tammega on raske vaielda: punastest tellistest härrastemaja, künkakesed, vaikne järv ja kõike seda ümbritsev ajalooline hõng teevad Jänedast ideaalse esinemiskoha muusikutele, lauljatele, teatritruppidele.
“Jäneda asukoht ja tema väärtused - loodus, ajalugu - on väga head eeldused, et kultuurielu siin õitseks,” rääkis OÜ Jäneda Mõis juhatuse liige Kalle Sommer Jäneda kultuurisuve idee sünni vältimatusest.
“Kultuurisuve alla mahuvad ka väiksemad projektid - üks osa on “Rosaarium”, kuid tulevikus võiksid tulla veel teatriprojektid, festivalid, miks mitte spordivõistlusedki,” arutles Kalle Sommer.