Laupäeval peeti Rakkes üleriigilist Vabadusristi päeva, et meenutada Vabadussõjas Eesti vabaduse eest langenuid ning tugevdada noortes patriotismi.
Üleeestiline Vabadusristi päev tõi laupäeval Rakkesse kokku isamaalised inimesed, kelle jaoks on oluline jäädvustada Vabadussõjas sõdinute mälestus.
Asetati pärjad kolonel Richard Tombergi mälestuskivi juurde Mõisamaal ning looduslikule Külmojade memoriaalile Sallas. Ajaloolisi sündmusi meenutasid Rakke koduloouurija Antti Ilomets ning Tartu ülikooli Eesti ajaloo õppetooli dotsent Ago Pajur. Üritusel olid kohal ka Rakke valla skaudid ja gaidid, kes seisid tseremoonia ajal auvalves.
Lastes tekitas suurt huvi Võrumaalt Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonist toodud sõjatehnika, kõigile anti maitsta ka sõdurisuppi.
Kokkutulnud said vaadata Rakke valla, Simuna ning Läti sõprusvalla isetegevuslaste esinemist ning kuulata ansambli Karavan kontserti.
Mälestuse jäädvustamine
Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et Vabadusristi päev on ülioluline, et jäädvustada Eesti rahva mälus Vabadussõda ning tugevdada noortes patriotismi. “Iga selline isamaaline üritus, kus langetame pea nende inimeste auks, kes, relv käes, meile vabaduse tõid, on väga oluline. Et sellel aastal korraldati see Rakke vallas, teeb ainult rõõmu,” kinnitas Blok. Vallavanemal oli küll natuke kahju, et vihmase ilma tõttu oli rahvast vähevõitu. “Kes pidasid vajalikuks siia tulla, olid kohal ja pidasid meeles neid, kes on seisnud selle eest, et elame vabas ja demokraatlikus ühiskonnas,” tunnustas Blok. Ta rõhutas, et on väga oluline jätkata niisuguste ürituste korraldamist edaspidigi ning oma panuse peaks andma ka riik. “Praegu toimub see vaid tänu entusiastidele.”
Koduloouurija Antti Ilomets meenutas, et novembris 1918 loodi Koeru kihelkonnas Liigvalla vallas Kaitseliidu rühm, kuhu astus 114 meest. Et relvad olid Landeswehri sakslased kõik ära korjanud, oli meestel vaid 10 püssi. Õppused, mida esialgu korraldas Kaitseliit, tehti kaks korda nädalas.
20. detsembril saadeti punaste pealetungi kartuses Liigvalda kaitseliitlasi juurde teistest Koeru kihelkonna rühmadest.
Punased löödi tagasi
22. detsembri varahommikuks, kui Rakkesse jõudsid enamlased, olid kaitseliitlased sealt lahkunud. 23. detsembril jõudsid punased Liigvalda, Piilusse ja Preedisse. Rakke kaitseliitlased taganesid koos teistega 5. jaanuarini.
Ilomets meenutas, et 7. jaanuaril andis sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner käsu alustada pealetungi kõikidel rinnetel. 10. jaanuaril oli tagasi võidetud Koeru ja Puhmu, 11. jaanuaril Liigvalla.
“Kuigi rahvast oli vähevõitu, jään Vabadusristi päevaga Rakkes rahule,” ütles üritust korraldava Mustametsa muinsuskaitseklubi ja Vabadussõja Mälestiste Hoidmise Seltsi esimees Enn Voika.
Ta toonitas - Eesti vajab, et tema kangelaste mälestus jääks kestma põlvest põlve. “Eesti ajaloos pole midagi tähtsamat kui Tartu rahu, selle tagajärjel sündis Euroopa kaardile uus demokraatlik riik. Vabadusristi päev kutsuti esimest korda ellu just selle pärast, et austada oma kangelasi, kes Vabadussõjas sõdides Eestile vabaduse tõid,” meenutas Voika.
Vabadusristi päevi peeti sõjaeelses Eesti vabariigis alates 1929. aastast. Neid korraldati Eesti erinevates paikades, mis olid seotud Vabadussõja lahingutega.
Vabadusristi päeva traditsioon taastati uuesti 1988. aastal Mustametsa muinsuskaitseklubi eestvedamisel. Voika lisas, et kui oli veel elus Vabadussõjas sõdinuid, olid nemadki üritustel kohal.
XXVIII Vabadusristi päeval anti Rakke vallavanemale Andrus Blokile üle Vabadussõja mälestusrist abi eest selliste päevade korraldamisel.