Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2510741t1hc8ab.jpg)
Pikka aega Rakvere tühjana seisnud raudteejaamahoone renoveerimine on lõpetatud. Hoone omanik OÜ Liiper rajas sinna bürooruumid ning reisijaid ootab sügisest uus ootesaal.
Pärast Teist maailmasõda 1944. aastal Punaarmee lennuväe purukspommitatud jaamahoone asemele kerkinud vaksal avab pärast pikka aega taas oma uksed.
Raudteehoone omanik OÜ Liiper tegi hoones põhjaliku remondi ja vaksal sai uue välisviimistluse. 470ruutmeetrises hoones on büroopindu 300 ruutmeetrit, osaliselt on rentnikud pindadele ka leitud.
Kohalike tehtud
Kuid hoonest ei kao vaksali funktsioonid, ning omanikud plaanivad avada reisijate ootesaali pidulikult tõenäoliselt septembri lõpus. “Eestis on see ilmselt üks viimatine renoveeritud jaamahoone,” rääkis osaühingu üks juhatuse liikmetest Üllar Vaserik.
Üllar Vaseriku sõnul tehti väga mahukaid renoveerimistöid, sest nõukogudeaegne ehituskvaliteet oli halb ja ehituse käigus selgus lisaks palju tegemist vajavat. Seetõttu kasvas ka investeering suuremaks kui plaanitud ja ulatus umbes 6 miljonini.
Hoone sisekujundus usaldati kohalikule kunstnikule ja galeristile Riho Hütile. “Rakvere inimeste tehtud, Rakvere hing sees,” kommenteeris Vaserik.
Raudteejaam kuulus linnale kuni 2005. aasta suveni, mil see müüdi erakätesse. Kinnistu ostjaks oli tookord OÜ Telfer Grupp, kes lepingu kohaselt pidi raudteejaama hoone renoveerima ja kasutama seda raudteejaamana vähemalt 15 aasta jooksul. Hiljem sai uueks omanikuks OÜ Liiper, ning firma ja Rakvere linnavalitsuse sõlmitud lepingu järgi pidi hoones säilima ka ootesaal.
Osaühingu üheks osanikuks on Domen Grupp, millel on neli tütarfirmat: Rakveres tegutsevad OÜ Rakvere Elamuhooldus ja OÜ Rakvere Linnahooldus, Põlvas OÜ Põlva Maja ja Tallinnas Kesklinna Pargid.
Firmal on kolm osanikku: Rakvere linnapea Andres Jaadla, Rakvere linnavolikogu liige Üllar Vaserik ja Rootsis elav Woldemar Kiviaed.
Varju pole
Maakonna teiste vaksalite renoveerimisega praegu ei tegeleta ning nad on reisijatele üldjuhul suletud. Pileteid müüakse juba aastaid rongis.
Veebruaris tutvustasid Tapa vallavanem Kuno Rooba ja SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets Tapa raudteejaama kasutusvõimalusi ASi Eesti Raudtee esindajatele. Eesmärk oleks Eesti Raudteele kuuluvast vaksalist kujundada üheaegselt raudtee ajalugu tutvustav ja ka reisijate vajadusi rahuldav hoone.
Arendamise nimel teevad koostööd SA Virumaa Muuseum, Tapa vallavalitsus, Tapa muuseum, hoone omanik Eesti Raudtee ja reisijate veoga tegelev Edelaraudtee. “Hetkel on seis sama, mis aasta alguses, kuid asjaga endiselt tegeletakse,” kinnitas Tapa abivallavanem Teet Koitjärv. Tema hinnangul on vaksali olukord nukker, sest endist funktsiooni neil pole, ja seega sõltub hoonete saatus uute lahenduste leidmisest.
Samuti riigiraudtee ettevõttele kuuluv Kadrina vaksal on juba aastaid suletud ja aegade jooksul on seda rüüstatud ja rikutud. Paar aastat tagasi pidas toonane Kadrina vallavanem Ain Suurkaev hoone üle Eesti Raudteega läbirääkimisi. “Eesti Raudtee oleks olnud valmis müüma seda hoonet natuke vähem kui 100 000 krooni eest, kuid me ei pidanud ostmist mõttekaks, sest vaksali renoveerimistööd on samuti väga kallid,” rääkis Suurkaev. Tema sõnul loodeti siis, et ettevõte on nõus kunagise olulise hoone vallale kinkima.
Maakonna vaksalid on oma uksed järjest sulgenud. Aasta tagasi pani oma uksed kinni ka Tamsalu vaksal. Riigiraudteele kuulunud hoones tegutses toitlustusettevõte, kuid uut rentnikku pole seni leitud.
Vallavanem Toomas Uudeberg ütles, et Eesti Raudteegi tegeles aktiivselt nende otsingutega. “Talve lähenedes on küsimus muidugi teravam, et külma ja tuisu eest varju saada,” lisas ta.