Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/24/6106099t1h3503.png)
Ärevad uudised Eesti langevast majandusest muutuvad vaata et igapäevaseks. Ja see paneb koos priiusega küllust nautinud väikse Eesti rahva ebamugavasse olukorda.
See päike paistis ju nii soojalt ja tundus mitte kunagi loojuvat. Raske on enesele tunnistada, et priske majandusedu meie pisikeses imeriigis kipub käest sulama.
Eile teatas statistikaamet, et Eestis kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) selle aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vaid 7,6%.
SKP kasvu aeglustumist mõjutasid mõnevõrra väiksem sisemajanduse nõudluse ja tegevusalade lisandväärtuse kasv ning kaupade märkimisväärselt aeglustunud ekspordi ja impordi kasv. Samuti avaldasid püsivhindades arvestustele olulist mõju viimastel kvartalitel tõusnud hinnad.
Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt oli selline majanduskasvu näitaja vastav juba oodatud aeglustumise jätkumisele ja on üldjoontes kooskõlas keskpanga kevadprognoosiga. Pärast eilset statistikaameti teadet tõttasidki seda kommenteerima kohe ka rahandusministeerium ja keskpank.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit rõhutas Eesti Panga pressiteates, et praeguse informatsiooni kohaselt on aeglustumise põhjused nii sisenõudluse kui ka ekspordi poolel. Ühtlasi kinnitas ta, et see number vastab majanduse pehme maandumise prognoosile.
Rahandusministeeriumi hinnangul kujunes reaalkasvu aeglustumine arvatust siiski pisut järsemaks. Majanduse kasvutempo peaks aeglustuma veel kolmandas kvartaliski, sellele viitab majanduse kindlustunde indikaator, mis liikus mais-juulis langustrendil ja oli eelmise aasta tasemest madalam, teatas ministeerium. “Viimastel aastatel potentsiaalsest tasemest kiiremini kasvanud majanduse jaoks on hoo raugemine pigem tervitatav ning oodatud areng,” rõhutas ministeerium.