Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2511041t1h9724.jpg)
Rakvere teatris jõuab täna 150. etenduseni “Täismäng” - lugu sellest, kuidas viis töötut meest astuvad rahahädas radikaalse sammu - asutavad striptiisitantsutrupi.
2003. aasta 17. jaanuaril esietendunud “Täismäng” on endiselt heas vormis ning publiku huvi ei näita kahanemise märki.
Üksnes lavastuses kaasa teinud poisid Karl Robert Saaremäe ja Kaspar Pomerants on viie mänguaastaga noormeesteks sirgunud ning sel hooajal astuvad mängu Henrik Lainvoo ja Jaak Püss.
Mitte lihtsalt komöödia
“Kui Rakveres jääb mõnikord publikut hõredaks, siis mujal on saalid välja müüdud, olgu 16. kord Vanemuises või 20. kord Tallinnas. Üks inimene ütles, et vaatab 12. korda,” rääkis Rakvere teatri kunstiline juht Üllar Saaremäe.
“Täismängu” lavastaja Ingomar Vihmar lausus, et ei osanud sellist menu kuidagi ette näha.
“Absoluutselt ei osanud arvata. Kuidas sa tehes ikka mõtled, kui palju seda mängitakse,” sõnas ta ja märkis, et kuigi ta nii ammuse lavastuse peale eriti sageli ei mõtle - uued tööd tulevad peale -, on tal igal juhul meeldiv kuulda, kui “Täismäng” on näiteks 20. korda Viljandis.
Üllar Saaremäe arvates on täismängu suur populaarsus kummaline fenomen, mida peaksid uurima teatrisemiootikud. “Kindlasti pole lõputants see, mille pärast tullakse, see ehk mõjus esialgu intrigeerivalt. Inimene saab leida nende elusaatuses enda omaga kattuvaid jooni. Tegu pole lihtsa komöödiaga. Praegu on selle sotsiaalne kaalukus ehk pisut langenud, töötuseteema pole enam nii terav,” arutles kunstiline juht.
Saaremäele kui näitlejale on “Täismängus” oluline, et see ei väsita, vaid selle mängimine annab positiivset energiat. “See on põhiline, et näitlejatel on seda hea ja meeldiv teha,” oli lavastaja Ingomar Vihmar rahul.
Ines Aru sõnul on Wendy Holdeni “Full Mountyst“ inspireeritud “Täismäng” soojalt ja eestilähedaselt kirjutatud ning puudutab olulisi probleeme, kuidas töötuna hakkama saada, kuidas ennast väärtustada, ning pakub absurdse lahenduse. “Meil oli ka hea lavastaja - Ingomar Vihmar on lihtne ja soe inimene,” nimetas Aru.
149 mängukorraga on jõudnud laval juhtuda mõndagi. “On juhtunud kõike. On valel hetkel peale tuldud ja välja mindud. On olnud nalja enda sees ja väljaspool, igasuguseid rolliasendusi,” rääkis Saaremäe.
Planeeritud üllatused
Ingomar Vihmari sõnul on trupp 150. etenduseks plaanitud üllatused temaga kooskõlastanud.
“Nad oleksid võinud ka niisama teha, nagunii on neil igasuguseid üllatusi ette tulnud,” lausus lavastaja.