Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2511097t1h5eff.jpg)
Rakke valla turismiobjektide hooldaja Hando Kuntro ehitas Emumäele mäeseina sisse koobasonni, kus võib talvitigi öö mööda saata.
Rakke valla giid ja turismiobjektide hooldaja Hando Kuntro on kuldsete kätega mees. Oma kätega on ta üksi ehitanud Emumäe puhkealale juba õige mitu põnevat objekti. Nii saab jalgu puhata ja grillida viis aastat tagasi rabakändudest ehitatud metsaonnis, mil nimeks Emu memm. Tunamullu valmis aga puhkealal päikesetõusu maja. Palkmaja laadi toekas varjualuses saavad kõik huvilised imetleda tõusvat päikest ning öömajalegi jääda.
Kuid hiljuti valla tellimusel valminud mägi- ehk koobasonni ehitus oli senistest suurejoonelisem ning töömahukam ettevõtmine. Tegemist on kaheosalise onniga, millest suurem osa on mäeastangu sees, eeskamber, püstkojalaadne ehitis asetseb aga mäeastangul.
Kuntro enda sõnul on see kombinatsioon metsavendade punkrist ning esivanemateaegsest püstkojast.
Kui metsaonn ja päikesetõusu maja asuvad vahetult Emumäe vaatetorni lähedal, siis koobasonn paikneb pisut eemal - vanas karjääris, kuhu viib matkarada.
Külaelu arendaja ning turismiobjektide hooldaja Kuntro, kes muu hulgas rajas ka näiteks Salla loodusliku külamemoriaali, kinnitab, et onne ta Emumäele enam ei tee, sest “neid peaks nüüd olema igale maitsele”.
Kui esmaspäeva õhtul fotograafiga koobasonni juurde jõuame, on seal juba omajagu rahvast ümbruskonna küladest ja kaugemaltki. Käib koobasonni rahvale üleandmise pidu, ühtlasi tähistatakse sügise saabumist. “Onni hakkavad ju kasutama inimesed, selleks see üleandmine. Aga rahvas peakski vahel kodust välja tulema ning suhtlema,” ütleb Kuntro.
Sügispeol süüdatakse maapinna erineval kõrgusel mitu lõket, mis olemise tõeliselt õdusaks muudavad.
Lõkkemeistriteks poisid
Lõkkemeistriteks on Kuntro kutsunud kohalikud koolipoisid, kes käisid tal suvel abiks koobasonni juurde viivat matkarada korrastamas ning Salla mõisaparki puhastamas.
“Lapsed on meie tulevik. Poistest oli tublisti abi, kuid hoopis olulisem on, et ilmselt oskavad nemad hiljem hoida ilusat, mis on meie ümber,” lausub Kuntro.
Emumäe, Salla, Koila ja Lasinurme küla poisid ise räägivad, et töö, mida tuli teha neli tundi päevas, pakkus vaheldust ega olnud üldse raske. Ning kui veel on abi vaja, lähevad nad kindlasti. 10-13aastased noormehed leiavad, et maakohas väga igav ei ole, kui ise tegevust otsida. Suvel sai näiteks ratastega ringi sõita, ujumas käia ning Salla kooli spordiväljakul palli patsutada.
Mäeastangule, mille sees asub koobasonn, tuleb omajagu ronida, selle lihtsustamiseks on Kuntro ehitanud trepid. Esialgu hakkab silma püstkoda, kaugemalt vaadates muud ei paistagi. Sisenejale avaneb tee onni sellesse ossa, mis on ehitatud mäeastangu sisse ning väljast mätastega kaetud. Koobasonnis on suurem ruum istumiseks ja jutuajamiseks, seal on ka ahi, mida küttes saab piisavalt sooja, et saata mööda isegi talveöö.
Tagaosas paikneb magamisase, lavatsile mahub lahedalt pikali kuus inimest. “Armunuid mahub poole rohkem - 12,” kinnitab Kuntro naljatamisi.
“Hakkan siin ikka ise ka käima. See on väga hea koht, kus kirjutada,” lubab Kuntro. Peamiselt paneb ta kirja muinasjutte, neid on ilmunud ajakirjas Hea Laps.
Filmile ei mahtunud
Hando Kuntro sõbral filmimehel Edvard Ojal on kahju, et mägionni lõplik valmimine ja avamine jäi aega, kui temal oli juba Emumäest ja Sallast jutustav dokumentaalfilm valmis. “See oleks sinna tõesti hästi sobinud,” arvab Oja, kes hindab mägionni Kuntro kõige mahukamaks ning suuremaks ettevõtmiseks Emumäel. “Nüüd on tal päris raske midagi uut ja veel paremat siia välja mõelda,” leiab Oja.
Kuntro ise meenutab, et onni hakkas ta ehitama juba mullu: kõigepealt tegi ta ulatuslikud kaevetööd ning puhastas matkaraja. Suure osa koobasonni ehitamiseks ja toestamiseks vajalikust puidust sai ta just matkarada rajades ja koristades. “Õnneks leidub väga toredaid inimesi. Materjali muretsemisel oli abiks Lasinurme talumees Andres Keär, kellele olen tõesti väga tänulik,” kiidab Kuntro.
Kuntro nendib, et inimesi on igasuguseid. “Siin käidi vahepeal lõhkumas, laamendamas ja tööriistu alla loopimas. See võttis pikaks ajaks ära igasuguse tahtmise tulla valmima hakkava onni juurde,” räägib Kuntro nukramalt.
Giidi, loodusobjektide hooldaja ning loodushuvilise mehe sõnul on inimesed oodatud koobasonni ning tervet Emumäe puhkeala külastama. Hando Kuntro palub ainult, et külalised jätaksid lahkudes puhkeala puhtaks ning sealsed ehitised terveks.