Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/24/6106099t1h3503.png)
Helmut Elstrok on sündinud Lahemaal Kõnnu vallas asundustaluniku esiklapsena ja õppinud Kõnnu, Lehtse ning Tapa koolis. 1943. a lõpetas ta Tallinna Õpetajate Seminari ja läks tööle Kodasoo 6-kl algkooli.
1944 astus Elstrok vabatahtlikult Soome armeesse ning osales Jätkusõjas ja sama aasta augustis Tartu rindel Punaarmee vastu.
1960. a lõpetas ta Tartu ülikooli kaugõppe teel, omandades eesti filoloogi eriala. Helmut Elstrok on töötanud 20 aastat pedagoogina, ühe jahihooaja kütina Ida-Siberi taigas koos oma õpilase Nikolai Baturiniga.
Pensionieas, 1980ndate algul, tuli Helmut Elstrok Mahusse koos abikaasa Leidaga. Helmut, nagu ta ikka on - energiline ja teotahteline -, hakkas kohe kodu-uurimisega tegelema. Tema juhtida oli kirjandusklubi. Viru-Nigula kolhoosi kultuurimetoodikuna võttis ta koos Antonina Loho ja Ella Rajariga osa Viru-Nigula koduloomuuseumi asutamisest.
11. augustil 1987 valiti Helmut Elstrok kohaliku muinsuskaitseseltsi esimeheks. Seltsi eestvedamisel püstitati mitu kooli- ja muud mälestusmärki, neist olulisem on Vabadussõja monument Viru-Nigula keskuses (1990).
Valmisid uurimused Viru ranna ajaloost. 1994. a koostas Elstrok Viru-Nigula kihelkonna kirjandusliku-koduloolise antoloogia, tegi kaastööd ajakirjandusele.
Elstrokkide kodu oli täis külalislahkust. Seal võis nautida maalide ilu, vesiroose väikeses tiigis sauna kõrval, aga ennekõike pererahva enda lahkust.
Helmut Elstroki pedagoogiline anne tuli kõige enam ilmsiks matkateedel Põhja-Kõrvemaal, kus me kirjandusklubiga mitmel suvel käisime.
See on suurte metsade ja soode ala Tallinna-Narva maantee ja raudtee vahel. Kauni Paukjärve kaldal ja Koitjärve küla metsateedel jalutades kuulasime matkajuhi mahedakõlalist ja soravat juttu Oru Antonist (A. H. Tammsaare), tema olemisest ja käimisest sealsetel radadel, Laane Leenist, Kulli Jürist
Selle suure töö kõrval, mis ta on muinsuskaitsesse ja oma kirjutistesse pannud, tõid just järvede juures veedetud tunnid välja tema elutarkuse, loodusarmastuse, siira ja ehtsa rõõmu rabamuraka leidmisel, ja mis tähtis - oskuse meile see rõõm ja avastus üle anda.
Helmuti koostatud “Padaorust Viru mereni”, “Kõrvemaast põhjarannani” ja tema kirjutatud “Unistuste sinine lill” jt trükised on elust enesest ja väga huvitavad lugeda.
Helmut Elstrok elab praegu Tapal. Mida öelda inimese kohta, kes kirjutab, maalib, organiseerib, õpetab, kogub ja uurib?
MEISTER, ÕPETAJA.
Oleme tänulikud, et kümmekond aastat töötasid Sa meie vallas, andes siinsesse kultuuri- ja haridusellu nii palju ja nii ilusat.
Helmut! Soovime, et Sa oleksid sama õnnelik kui päeval, mil leidsid Keldrimäelt oma unistuste lille.
Viru-Nigula rahvamaja ja hariduse seltsi nimel Heili Tarjan