Majandus: Loksa laevatehas aitab ehitada vee peale maju

Pontoonmajade vundamente käis ettevõtte lahtiste uste päeval uudistamas külalisi üle Eesti. Foto: Arvet Mägi

Kui Loksa laevatehas sajand tagasi põhjarannikule asutati, siis ei osanud selle omanikud unistadagi, et saja aasta pärast toodab ettevõte pontoonvundamente vees paiknevatele elamutele.

Pontoonvundamendid on vaid üks osa 700 töötajaga ettevõtte toodangust. Kui 1994. aastal sai Loksa laevatehase täieõiguslikuks omanikuks Odense Steel Shipyard Ltd (Odense-Lindo) A.P. Moller-Maersk Taani, mindi oma toodanguga Euroopa turule. Enam ei remondita Loksal laevu, vaid valmistatakse laevade tekiluuke ja -plokke ning metallkonstruktsioone Odense-Lindole ning teistele klientidele.

“2008. aastal on Loksa laevatehasel plaanis käivitada neli uut projekti: suured plokid sõjalaevadele, ro-ro-laevade konstruktsioonid, sektsioonide ehitus laevaehitusfirmale Aker Yards, plokid ja trümmiluugid puitlastilaevadele,” rääkis ettevõtte tegevdirektor ja juhatuse esimees Poul Thogersen.

Majad pontoonidel

Paljude suurtellimuste kõrval tehakse Loksa Laevatehase ASis ka veepealsete majade pontoonvundamente. Ettevõtte juhatuse liikme ja finantsdirektori Peeter Rumesseni sõnul on veepealsed majad Taanis moodi läinud.

“Nõudlus on pontoonvundamendil majade järele tingitud sellest, et Taani kuningriik ei müü oma maad välismaalastele. Kui sakslased, kes on väga lähedal Taanile, soovivad tulla sinna elama, siis ei saa nad osta maja maa peal, vaid ostavad ujuva maja,” selgitas Rumessen. Taanis on tekkinud juba terved ujuvate majade kolooniad, kus rikkad sakslased elavad. Ja tänu sellele on pontoonvundamentide ehitamine ette võetud.

“Majad valmivad meil koostöös Eesti firmaga C Marine. Meie ehitame ujuva pontooni ja C Marine sellele maja,” rääkis Peeter Rumessen.

Eesti mereakadeemia rakendusmehaanika õppetooli juhataja Paul Treier kommenteeris tõika: “Tänapäeva inimkond peab eksperimenteerima. Arvan, et veepealse maja omanikul on ka mandril mõni maja. Aga Euroopa enim arenenud riikides on läinud jõukus nii suureks, et jahi asemel ostab rikas kodanik endale vee peale elamu. Me ju näeme, et Euroopa inimesed armastavad sõita laevadel ja jahtidel. Pontoonalustel majad on üks üleminekuvariant. Ma ei välista, et Eestis tekkivad varsti sellised ujuvad majad näiteks Peipsile. See on täiesti uus arengujoon, mida on huvitav jälgida.”

Et käia ajaga kaasas, on firma teinud viimase kolme aasta jooksul investeeringuid rohkem kui saja miljoni krooni eest. “2005. aastal paigaldati ettevalmistustsehhi uus plasmalõikemasin, korpusekeevitustsehh varustati keevitusrobotiga Motomon, mida juhib arvuti. Suurendatud on värvimistsehhi võimsust. 2007. aastal on suurimaks investeeringuks kraana tellimus metallilao tarvis. Uus kraana valmistati eritellimuse alusel tuntud Saksa kraanaehitusfirmas Kranbau Eberswalde,” rääkis ettevõtte tegevjuht Poul Thogersen. Kraana paigaldatakse järgmisel aastal. Tugevate mehhanismide ja konstruktsioonidega kraana võib töötada tuulega kuni 20 m/s.

Napib tööjõudu

Firma finantsdirektor, juhatuse liige Peeter Rumessen rääkis, et Loksa Laevatehse ASi suurimaks äririskiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. “Eestis ei ole kutsekoolid tükil ajal välja õpetanud kõrge kvalifikatsiooniga keevitajaid, keda meie laevatehas vajab,” nentis Rumessen. Enamik laevatehase metallitöölistest on omandanud eriala ettevõtte õppekeskuses. “Kuid seoses tööjõu vaba liikumisega euroliidus on kaadri voolavus suur, mistõttu kiiresti arenev ettevõte rendib metallitöölisi Eesti firmadelt ja toob sisse Ukraina oskustöölisi,” selgitas Peeter Rumessen.

Loksa laevatehase personaliteenistuse juht Rein Heina rääkis, et ettevõtte töötajate keskmine palk on võrreldes Eesti keskmisega poolteisekordne.

Käesoleva aasta 30. augustil sõlmis Loksa tehase emafirma Odense Steel Shipyard Ldt suuremahulise ehituslepingu Kreeka kontserniga Carras Hellas Group konteiner- ja puistlaevade ehitamiseks. Loksa laevatehas pakub emaettevõttele allhanketeenust metallkonstruktsioonide valmistamisel kaaluga kuni 300 tonni. Suurtellimuse täitmine nõuab uusi töötajaid.

“Praegu vajame juurde 60 oskustöölist, põhiliselt keevitajat,” lisas Peeter Rumessen.