Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2511869t1ha10b.jpg)
Tapa vallas Linnape külas asub Härma talu, kus kasvatatakse mitut tõugu küülikuid, lisaks veel tšintšiljasid ja merisigu. Tõuloomade pojad müüb kasvataja Raidi Laines huvilistele lemmikloomadeks.
Härma küülikufarmis peetakse tõuküülikuid. Silma hakkavad suurte lontis kõrvadega pirakad loomad. Need on prantsuse pässid - kogukad hiidküülikud, kes võivad kaaluda isegi kaheksa kilo ja rohkemgi.
Sealsamas lasevad heinal hea maitsta ka väga ilusa ja koheva musta-valge- ning pruuni-valgekirju kasukaga küülikud. Dalmaatsia rex on selline tõug, keda tavaliselt kasvatataksegi naha saamiseks.
Aga Härma küülikufarmis elab ka üsna väikest kasvu tegelasi, kes suurepäraselt sobivad koduseks ja tubaseks lemmikuks. Need on kääbusküülikud - hermeliinid, kääbus rexid, lõvilakad ja kääbuspässid.
Küülikufarmi perenaise Raidi Lainese sõnul on ta lapsest peale armastanud küülikuid, keda vahel kodujänesteks kutsutakse. Algul peeti Härma talus tavalisi, ilma tõupaberiteta küülikuid, kes said oma pere tarvis lihaks.
Tõuküülikute kasvatusega hakkas Raidi Laines tegelema mullu. “Esimese pässi ostsin, kui eelmisel aastal küülikute näitusel käisin,” ütles Laines. Edaspidi on ta muretsenud ainult tõupaberitega loomi teiste kasvatajate käest Eestist ja Soomest. Perenaise sõnul tuleb farmi siiski pidevalt täiendada, muretseda sinna uut verd. Küülikute puhul on nagu inimeste ja teistegi loomadega: õde ja venda, samuti teisi lähedalt sugulasi omavahel paaritada ei tohi, sest siis ei ole pojad elujõulised.
Pojad lemmikloomadeks
Kuigi Härma talus peetakse ka liha- ja nahaküülikuid, on nad kõik pigem lemmikloomadeks. “Esialgu on küülikukasvatus vaid hobi, kavatsen karja laiendada. Vaatan siis, kuidas edasi. Praegu müün vaid elusloomi ja lihaga ei tegele,” rääkis Raidi Laines ja kinnitas, et oma loomade hulgas tal üht kindlat lemmikut pole, kõik nad on armsad.
Müügiks, kas siis teistele kasvatajatele tõuaretuseks või koduseks lemmikloomaks, lähevad farmis sündinud pojad. Küülikulapsed võivad uude koju kolida kõige varem poolteisekuiselt, hiidküülikud kolmekuiselt.
Pässküüliku tõugudest suurimad prantsuse pässid saavad omanikku vahetades kaasa ka sugupuu, kääbused päritolutunnistuse ning kõik loomakesed on korralikult vaktsineeritud.
Härma küülikufarmi perenaine teadis öelda, et küülikud harjuvad toas kiiresti ning lasevad ennast silitada. Aga katsumist tahavad ka nn küülikute majas farmitingimustes avarates puurides elavad loomakesed. “Kui neile heina panen, siis ikka sügan. Tegelikult küülikuid isegi peab sageli katsuma. Kui üldse ei paita, muutuvad nad araks ja hakkavad kartma,” õpetas Raidi Laines.
Vahel on küülikukasvataja ka ise mõned lemmikud tuppa kostile toonud. “Seda peab muidugi tähele panema, et soojaga kohanevad küülikud kiiresti. Tuppa võib nad viia küll, kuid külma ilmaga ei tohi neid jahedasse elupaika tagasi tuua,” selgitas perenaine. Küülikumajas on keskmine temperatuur kümne plusskraadi ümber. Lainese sõnul vajavad loomakesed plusstemperatuuri, et joogivesi ei jäätuks. “Üldiselt soojendavad nad ise ruumi ära. Eelmisel talvel hoidsime mõnel päeval lisasoojenduse sees, kui väga külmad ööd olid,” sõnas Laines.
Toas võib küülikud jooksmagi lasta, kuid silma peab ikka peal hoidma, muidu võivad nad pahandust teha, näiteks juhtmeid närida. Küülik on üsna puhas loom ning käib n-ö asjal ühes ja kindlas kohas. Neid on harjutatud “potil käima” ka kassi liivakastis.
Süüa armastavad pikakõrvalised heina, samuti sobib ninaesiseks kauplustes müüdav kuivtoit. “Mina panen neile õhtul heina ja hommikul annan kuivtoitu, mitte kõike korraga,” märkis perenaine.
Alati peab aga jälgima, et küülikul oleks ees puhas vesi. Lisaks krõbistavad nad meeleldi porgandit ja kapsast. Suvel võib küülikutele sööta ka rohtu, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik. “Väga märga rohtu pole hea anda, parem on seda enne natuke kuivatada. Või siis anda kuiva ilmaga korjatud rohtu. Küülik on selline loom, kellel eriti märga rohelist süües lööb kõhu millegipärast väga ruttu lahti,” rääkis Raidi Laines.
Kuigi kõikide küülikute eest tuleb hoolitseda ühtmoodi, on igat liiki loomade iseloom siiski erinev. “Prantsuse päss on näiteks nahaküülikutega võrreldes väga rahulik loom, kuid uues kodus vajab ta rohkem harjutamist. Aga üldiselt pole prantsuse pässidega õueski muret, sest nad istuvad rohkem paigal ega kipu ära jooksma,” seletas Raidi Laines.
Merisiga tuleb süüa küsima
Peale küülikute peetakse Härma farmis veel merisigu ja tšintšiljasid. Merisigu, nagu küülikuidki, on farmis mitut tõugu ja erinevas värvitoonis: on pruune, valgeid ning tumedaid.
Merisiga on küllaltki intelligentne. “Vahepeal tõime mõned neist tuppa. Ja nad teadsid täpselt, kui külmkapi uks avati,” naeris Raidi Laines. Merisea organism on perenaise sõnul küüliku omast tugevam ning suurt muret nendega pole. “Seda peab vaatama, et neil vesi ees oleks. Põhitoiduks on hein, lisaks kuivsegud.”
Tšintšiljad võttis perenaine kostile alles hiljuti ning neid huvilistele lemmikuteks veel müüdud ei olegi. Kes aga endale koju tšintšilja võtab, peaks arvestama sellega, et tõsta võib teda ainult sabast - muidu laseb karva lahti. Inimesega harjub loomake kiiresti ning tuleb varsti ise sülle küsima ja pai norima.
Raidi Lainese sõnul on Härma talus peamiseks elatusallikaks siiski köögiviljakasvatus. “Tegeleme abikaasaga siin juurvilja- ja kartulikasvatusega. Küülikud on hetkel lisahobi.”
Perenaisele elu väikeses Linnape külas meeldib, see on suurest linnakärast eemal. “Suurele teele asume üsna lähedal, liikuma saamisega ei ole probleeme. Mets on aga vahel ning kära ja müra siia peaaegu ei kosta,” kiitis Raidi Laines oma elukohta.
Härma talu mitmesugused küülikud
Prantsuse päss - hiidküülik, suurim pässküüliku tõugudest. Teda iseloomustavad massiivne keha ja suured lontis kõrvad.
Dalmaatsia rex - hinnatud nahaküülik.
Hermeliin - kõige väiksem kääbusküüliku tõug. Teda iseloomustavad suured silmad ja väiksed kõrvad.
Lõvilakk - kääbusküülik, keda iseloomustab lõvi lakka meenutav krae. Iseloomulikud on ka lühikesed ja paksud kõrvad.
Kääbuspäss - ümara pea ja pikkade lontis kõrvadega kääbusküülik.
Kääbus rex - lühikese, sametise ja väga tiheda karvaga kääbusküülik.