Jõulud külas: Vaikelu Võsul peidab ärevust

Lume puudusest annab märku ja jõuluvana saan, mis eelmisest aastast Võsule jäänud. Jõuluvana saabus saaniga, aga vahepeal sulas lumi ja saan jäigi sinna. Foto: Arvet Mägi

Vaikne ja rahulik elu, kus Võsu tänavatel kohtab harva inimesi liikumas, on pelgalt petlik, sest ärksad ja tegusad on meretuulte eest majadesse varjunud. Kohalikud tegutsevad hoopis aktiivsemalt kui suvel.

Rannaliiva jahtudes ja sügisvihmade saabudes laskub Võsu peale sügav vaikus. Suvitajad lähevad linna tagasi ja tänavad jäävad tasaseks.

Näilise rahuliku pinna all jätkavad oma tegevust kohalikud elanikud, kes mingis mõttes saavad talvisel ajal suvitajate varjust välja. Ja sügavast talveunest, millesse Võsu on arvatavalt mattunud, jääb asi kaugele.

Meelepärase tegevuse leidmine sõltub vaid mõtlemisest ja inimese enda aktiivsusest. Nii võtsidki toimekad võsukad ühel päeval kätte ja taaselustasid aegade hämaruses olnud ja ajalooliste traditsioonidega üritusesarja “Seltsis on segasem” ehk SOS.

Saame peol kokku

“Vajadus kooskäimise ja rõõmsalt ajaveetmise järele süveneb sügiskülmadega ning nii võetigi nõuks korraldada iga kuu teisel reedel tantsuõhtu, kus lisaks tantsule on ka üllatuskülaline vaimule toitu pakkumas,” rääkis Vihula valla kultuurinõunik Taimi Samblik ettevõtmise tagamaadest. Tema kinnitusel tuli selle idee peale just keskealine seltskond, kes O-Kõrtsis ennast mugavalt ei tunne ning eelistab pigem elava muusika saatel tantsida.

Vihula vallavanem Priit Pramann ütles neid aktiviste iseloomustades muhedalt, et endised kooskäijad on jõudnud ikka, mil nad ei viitsi enam kodus istuda, ja nii pandigi punt kokku.

Soiku pole jäänud ka teatritegevus - teatriselts Võsu Rahva Teater ja jututoa näitering annavad oma osa. Publiku ees rannamändide all küll üles ei astuta, aga rahvamaja seinte vahel käib vilgas teatrielu, kus vallavanemgi lavalaudadel oma panuse annab.

Külavanem Eha Sirelpuu leidis koguni, et kohalik tegevus on talvel hoopiski tegusam kui suvel. “Talveperiood on oma rahvale aktiivsem,” väitis Sirelpuu, kuid lisas, et suvi teda isiklikult ei sega, sest ta armastab inimesi.

Siiski naudib külavanem just talviseid poeskäike. “Siis saan poes külainimestega rääkida, suvel kaovad nad teiste sekka ära,” rõhutas Sirelpuu.

Eakam elanik leiab õhtuhämaruses ennast teelt pensionäride seltsi, mida Võsul tegutseb koguni kaks. Üheskoos võetakse jutujärg üles, tehakse rahvatantsu, maitstakse kooki ja aeg-ajalt õpitakse arvutit tundma. Kes hästi kuulata oskab, selle kõrvu võivad nii mõnigi kord kosta muusikahelid, sest kohalik ansambel Poisid Tumepunased teevad proovi.

“Igal aastaajal on omad võlud. Ei saa öelda, et mingil hetkel jääb aeg seisma,” iseloomustas Taimi Samblik kohalikku elu, kus talvel tegutsetakse tubastes tingimustes.

Ka Jaaniojal ametis mamsel Janika Saar ütles, et nemad mamsli mängutoas ei märkagi seda, kas on suvi ja rahvast rohkem või hoopis vastupidi. Mängutoas on pidev liikumine.

Puudus lumest

Suve järel on mamsli sõnul loomulikult väike vaibumise aeg, sest minnakse kooli. Kuid kui juba kooli on mindud, leitakse koolirühmadega tee Janika juurde tagasi. Ja tullakse kaugemaltki, lausa Pärnust ja Lõuna-Eestist.

“Vahel on isegi hea, kui külalisi ei käi, sest meil peab olema ka aega, et kostüümid etendusteks valmis õmmelda,” tundis Janika Saar vajadust väikese puhkepausi järele.

Mamsli mängumaal on aga oma ajaarvestus. Nimelt hakkab seal uus aasta juba novembris mardilaadaga.

Ja kui mardilaadaga on ühele poole saadud, tehakse ettevalmistusi jõuludeks.

“Meil on kogu aeg kiire. Me lihtsalt puhkame eelnevast tööst järgmise tööga,” ei olnud rõõmsameelne mamsel Janika Saar heitunud.

Lisaks vaimutoidule osatakse Võsul ka silmailu pakkuda. Traditsiooniliselt annab Vihula vald jõulude ja aastavahetuse ajal kõige kenamini kaunistatud maja pererahvale auhinna. Teisisõnu - otsitakse kaunimat kaunistust.

“Hindame just seda, mis ise tehtud, mitte seda, kellel rohkem raha, mida kaunistustesse investeerida,” selgitas külavanem käiku lastud idee mõtet.

Kultuurinõunik lisas omalt poolt, et need, kes eriti vaeva näinud, märgitakse samuti ära.

Veel avaldas Eha Sirelpuu oma suurima unistuse ja salaplaani. Nimelt sooviks ta rajada Võsule lumelinna. Loodusjõudude vastu paraku ei saa - lund lihtsalt pole, seega ei ole ka lumelinna.

Lume puudumise pärast jääb nii mõnigi atraktiivne idee teoks tegemata, sest Võsu geograafiline asend ja mere lähedus teevad omad korrektuurid.

“Mida õues teha? Suusaradasid Võsu-Käsmu piirkonda ei raja. Lund meil siin pole,” nentis vallavanem.

Helesinine unistus

Kuid külm ja tuuline ilm ei paista huvilisi peletavat. Talvel nädalavahetusel öömaja otsima minna on suhteliselt keeruline.

Nii Männisalu hosteli, Rannaliiva kui ka Rannamändide külalistemaja toad on hõivatud.

“Suured puhkekohad on nädalavahetustel kõik praktiliselt täis. Asutused korraldavad seminare, tehakse koolitusi, peetakse sünnipäevi ja muidu pidusid,” tõi vallavanem mõne näite.

Atraktsioonidest rääkides tuleb ilmsiks vallavanema helesinine unistus.

Nimelt on surfajad välja peilinud, et Võsu rand on põhjarannikul tuulte suuna poolest teine potentsiaalne koht, kus laudadega sõita.

Sellest hakkaski Priit Pramann kinni ja ütles, et talvel, kui need tuulesuunad tõepoolest sellised on, võiks jääpurjetamine olla sama moodi üks võimalikest tegevustest.

Ja mootorsaanisõit. “Metsasihid on olemas, tuleks üksnes rajad sisse teha, tähistada, kus võib ja kus ei või sõita, et talveund magavat karu üles ei ärataks,” tutvustas vallavanem plaani teoks tegemise võimalusi.

Siiski oli ta veendunud, et hooajalisus peaks kindlasti jääma. Äärmisel juhul vajaks Võsu vaid siseruumides basseini, kus ka talvisel ajal vees lobistada saaks.

“Suvel puhkad, jalutad, vaatad linnukesi ja käid mere ääres. Niisugune see Võsu on olnud ja ma arvan, et temast ei peakski midagi muud kujunema,” oli Pramann veendunud.

“Ta peakski jääma puhkekohaks. Mitte, et teeksime siia veel kaks ööklubi aasta läbi tegutsema. Sel ei tohi lasta juhtuda,” jäi vallavnem endale kindlaks.