Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2512999t1h1405.jpg)
Nii esinduslikku mälumängurite seltskonda, nagu kogunes teisipäeva õhtul Tamsalu kultuurimajja, kohtas veerandsada aastat vanas kultuurikoldes esmakordselt.
Kohal olid nii maailma- kui Euroopa meistrivõistlustel võistelnud kilbarid, rääkimata üleeestilistel viktoriinidel jõudu proovinutest.
Möödunud kevadel toimus esimest korda Tamsalu Tarkade Turniir, kus osales kümme Tamsalu valla asutuste ja ettevõtete võistkonda.
“Tookordne aktiivne osavõtt oli meeldiv üllatus ja seepärast otsustas Tamsalu vallavalitsus Eesti vabariigi 90. sünnipäeva tähistada mälumänguga, kus viiskümmend küsimust isamaa ajaloost, kultuurist, spordist ja loodusest,” rääkis vallavanem Toomas Uudeberg.
Lisaks oma valla mälumänguritele kutsuti tamsalulastelt mõõtu võtma ka Pandivere koostöövaldade Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke mälumängurid. Kuid nende osavõtjatega mälumaraton ei piirdunud. Mälumängu vastu tunti huvi kogu Lääne-Virumaal ja kaugema kandi kilbarid olid pärit Vergist ning koguni naabermaakonnast Järvamaalt.
Tihe rebimine
Medalikomplekte jagati välja viies kategoorias: nupukaim vald, ettevõte, küla, kool ja edukaim külalisvõistkond.
Samuti peeti auhindadega meeles parimaid koolinoorte võistkondi. Tamsalu-teemalised meened said kõigi 14 osalenud võistkonna liikmed.
Mälumängu tugevaima alguse tegi Rakke valla võistkond koosseisus Endel Roosimölder, Harri Ivask ja Tõnu Joost.
Mäluklubi Põhjarannik, kuhu kuulusid eranditult maailma- ja Euroopa meistrivõistluste kogemustega kilbarid Mart Vellama, Klaus Masing ja Kalmer Männik,Venevere küla (Tanel Kadai, Tiit Väljaots, Eerik Lumiste), Väike-Maarja vald (Lembit Aader, Roomet Sepping, Jüri Vilimaa), Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse (PAIK) võistkond (Aivar Niinemägi, Andrus Joost, Ain Aasa) ja Tamsalu gümnaasimi õpetajad (Maie Nõmmik, Mare Viks ja Riho Ringinen) suutsid rakkelaste hoogsa algusega kaasa minna.
Pärast 25 küsimust olid rakkelased 28 punktiga siiski liidrikohal. Neile oli kannule jõudnud Põhjarannik.
“Teadsime, et Tamsalus läheb meil raskeks, aga et mälumaraton sedavõrd pingeliseks kujuneb, ei osanud küll ette näha,” kommenteeris paljudel mälumängudel auhindu noppinud Mart Vellama.
Kaotajaid polnud
Pingeline heitlus esikoha nimel jätkus ka kahekümne viie küsimuse järel. Lõpuks pääsesid maksvusele Põhjaranniku suured võistluskogemused. Viiekümne pähkli puremisega koguti 60 punkti. Esikoht koos auhinnatordi, medalite ja meenetega kuulus Põhjaranniku mäluklubile.
Laekvere valla au hoidsid kõrgel Venevere küla mälumängurid - 49 punktiga võideti medalid ja auhinnad. Võrdselt 47 punktiga jagasid kolmandat-neljandat kohta Rakke vald ja PAIKi võistkond. Rakkelastele kuulusid parima vallakoondise auhinnad ja PAIK sai edukama ettevõtte medalid.
Viiendaks jäi 46 punktiga Väike-Maarja valla kilvakoondis. Parima kooli medalikomplekt läks Tamsalu gümnaasiumi õpetajatele 45 punktiga.
Üks medalivõitjaid, valdade arvestuses II koha saanud Väike-Maarja valla mäluvõistkonna kapten Jüri Vilimaa kommenteeris: “Küsimused polnud kergete killast, aga seda huvitavam oli uusi fakte eesti ajaloost teada saada.”
Kauni teoga paistsid silma mälumaratoni üldvõitjad Põhjarannikust. Nemad kinkisid oma auhinnatordi Tamsalu gümnaasiumi noortele.
Võistkonna kapten Kalmer Männik selgitas: “Tamsalu gümnaasiumi mõlemad õpilasvõistkonnad koosseisus Katre Tamm, Siret Villmann ja Kerli Relli ning Ede Hirtentreu, Ergo Eesma ja Karmen Meisalu jätsid oma südika esinemisega sümpaatse mulje.” Lisaks vallavalitsuselt saadud auhindadele otsustasime neid ka omalt poolt premeerida. Kalmer Männik lisas: “Koolinoorte võistkonnad olid selle mälumaratoni suurimad võitjad, sest kõvu pähkleid puredes saadi kindlasti uusi ja vajalikke teadmisi.”
Kogenud mälumängurile meeldisid need küsimused, millele ta kohe vastust ei osanud anda. Näiteks kas või see huvitav fakt, millise Eesti lossi pargis kasvavad Eesti kõrgeim pärn (37,5 m), saar (34,9 m) ja tamm (34,8 m).