Erinevatel haiglatel on erinev kvaliteet

Tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe hinnangul on haiglas midagi tegemata jäetud, kui patsient, olgugi et subjektiivselt, väljendab rahulolematust. Foto: Arvet Mägi

Eile Rakvere haiglas veebruarikuist Tatjanaga seotud juhtumit uurimas käinud tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe hinnangul on üldhaiglatel praeguses majandusolukorras keeruline hakkama saada ja tervishoiuasutuste pakutavate teenuste kvaliteet on erinev.

Mis asjus te olite Rakvere haiglas?

Oleme pälvinud avalikkuse tähelepanu veebruarikuise juhtumiga seoses.

Tervishoiuameti esindajad olid mõni nädal tagasi siin. Kas te ei ole oma alluvate tööga rahul ja tulite ise uurima?

Kaugel sellest. See on meie tavaline tööviis, et esmalt üritame välja selgitada kõige olulisema. Kas juhtum, mis on pälvinud avalikkuse tähelepanu või mille kohta on esitatud kaebus, võiks tähendada mingit ohtu teistele patsientidele. Esiti tulebki esimene missioon, mis teeb kõigepealt selle kindlaks. Kui mäletate pühadeeelset sõnumit, et meditsiiniliselt on kõik korras, siis jätkuvalt on see nii.

Praegusel käigul uurisime nimetatud sündmusega seoses muid asjaolusid. Töökorralduslikke asjaolusid.

Mida saate nende kohta öelda?

Täna on veel vara öelda. Võtsime kaasa hulga dokumente, et analüüsida ja kujundada nende põhjal välja oma arvamus.

Millal arvamus valmib ning kes ja kuidas sellest teada saab?

Oleme seadnud eeldatava tärmini - aprillikuu viimane dekaad. Juhtum on komplitseeritud ja sellega seoses on juba palju arvamusi välja öeldud. Eks see teeb meie töö natuke raskemaks. Kõik, mida meie lõpuks väidame oma ametlikus seisukohas, peab olema tõestatud ja tõendatud faktidega.

Et juhtum on avalikkuse tähelepanu juba pälvinud, siis kahtlemata saab ka avalikkus meie lõppjäreldusest teada.

Käisite siin haiglas ringi - missugune on esmamulje?

Seekord ringi ei käinud, küll aga olen siin mitmel korral varem olnud. Rakvere haigla on tegus haigla.

Ei peaks ühest juhtumist järeldama, et Rakvere haigla on murede koht, kus sünnivad kummalised lood.

Eks ikka juhtub. Peame sellest mitmepoolselt rääkima, nagu tohime igasuguste piirangute tõttu. Pean eelkõige silmas isikuandmete kaitset.

Juhtumitest tuleb õppida ja iga juhtum on oluline süsteemi kui terviku jaoks. Kuidas selliseid asju vältida siin ja kuidas kogu tervishoid peaks õppima niisuguste juhtumitega tegelema. Eelkõige neid vältima.

Isegi siis, kui on tegemist subjektiivse rahulolematusega.

Midagi on tegemata jäänud, kui inimene tunneb, et ta peab rääkima rahulolematult talle osutatud teenusest.

Pärast Tatjanaga seotud kahetsusväärset juhtumit jäi mulje, et haiglad on võtnud ringkaitse. Kui varem sai siin Rakvere haiglas filmida, siis täna mitte. Mõni aeg tagasi ei lastud telekaameraid Tartu Maarjamõisa haiglasse. On see teie hinnangul õige?

Ilmselt on see kehtestamata, kui kaugele pääseb ajakirjanik oma tegemistes filmima. Kui palju saab patsiente näidata. See on koht, mis on tunnetuslikult olnud kord nii, kord naa.

Ma ei arva, et tegemist on ajakirjanikele mingi blokaadiga. Pigem on see, et haigla on koht, kuhu inimesed tulevad oma muredega abi saama. Ühe konkreetse juhtumi valgustamisel võime väga kergesti riivata teiste inimeste õigust olla privaatselt oma haigusega ravil.

Kas teie hinnangul suudavad üldhaiglad pakkuda praeguses majanduslikus olukorras kvaliteetset teenust?

Jah, ma arvaksin küll nii, kui hästi üldiselt vastata. Kõik haiglad on erinevad ja ilmselt on see teenuski natuke erinev igas haiglas.

Aga minimaalne kvaliteet, ma usun, on tagatud kõikjal Eestimaal.

Loomulikult saab alati paremini. Ja me peame suutma üldhaigla teenuse kvaliteeti aja arenedes tõsta. Mis oli tavaline kümme aastat tagasi, ei ole see, mida loodame saada täna.

Praeguses majandusolukorras on üldhaiglatel keeruline tegutseda, aga ma arvan, et mitte võimatu.