N, 30.06.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pada mõisas elas Eesti esimene lendur

Nadezhda Widder
Pada mõisas elas Eesti esimene lendur
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Selles endises mõisavalitseja majas on praegu kodu viiel inimesel. Praegu uuendatakse osa hoone katusest ja elanikud on remonditööde ajaks ära kolinud.
Selles endises mõisavalitseja majas on praegu kodu viiel inimesel. Praegu uuendatakse osa hoone katusest ja elanikud on remonditööde ajaks ära kolinud. Foto: Teet Suur

Pada mõisa peahoone, mis kunagi oli luksuslikem Eestis, on olnud 91 aastat varemetes. Endisesse uhkesse valitsejamajja sattudes tundub, et see on mahajäetud hoone, mitte elumaja. Mõisa õhkkond aga võlub ja võtab lausa hinge kinni.

Varaseimad teated Pada mõisast pärinevad 1505. aastast. Kunagiste andmete põhjal oli see üks Eesti suuremaid mõisaid, millele kuulus 10 000 dessatiini maad. Mõisniku suurim varandus olid metsad, millega ta kauples. Pada mõisa omanikest on ajalukku jätnud kõige sügavama jälje Peter Zoege von Manteuffel, kes korraldas oma mõisas Venemaa esimese lennukatsetuse.

XVIII sajandi lõpul kuulus mõis Vene saadikule Poolas Otto von Stackelbergile, kelle soovil püstitati mõisa üks Eesti tolle aja luksuslikumaid peahooneid. Mõisaansambel on varaklassitsistliku ehituskunsti näide. 1917. aastal põletasid peahoone maha revolutsioonimeelsed sõdurid ning sellest ajast alates on see varemeis. Hävinud on ka kalatiigid ja mitu abihoonet.

Tänapäeval on enamik mõisa objektidest muinsuskaitse all. Mõisale kuuluvate hoonetega on igapäevaselt seotud viisteist inimest. Peahoone varemed on praegu Helmut Tiileni valduses.

Tema koos oma naisega on koristanud mõisa ümbrust prügist, mis oli seal peaaegu puutumata olnud kuni eelmise sajandi lõpuni. “Lenini tublid poisid tõmbasid mahorkat ja põletasid selle mõisa maha. Aga iga inimene peab oma kodu korras hoidma,” sõnas Helmut Tiilen.

Endine valitsejamaja on arvatavasti XVIII sajandi lõpus või XIX sajandi alguses ehitatud hoone.

“Kolhoosi ajal oli seal Linnuse kolhoosi kontor, hiljem Viru-Nigula kolhoosi Pada osakonna kontor. Ülejäänud osas on aga elanud inimesed,” rääkis Viru-Nigula valla arendusspetsialist Ene Ehrenpreis, kes ise on elanud Pada mõisa vanas meiereis juba üheksateist aastat.

Praegu on endises valitsejamajas viie inimese kodu. Tänapäeval kuulub see hoone Viru-Nigula vallale. Maja on kehvas seisus ja praegu remonditakse seal muinsuskaitse ja valla toel katust. Elanikud on remondi ajaks majast ära kolinud.

35 aastat mõisas

80aastane Laine Mäitse on 35 aastat elanud sellessamas majas ja ruumides, mis olid kunagi mõisavalitseja valduses. Praegu elab ta koos oma tütrega Viru-Nigulas ja ootab kannatamatusega aega, mil remont lõpeb ja ta saab Pada mõisasse tagasi pöörduda.

Naise sõnul on kõik tema naabrid üksikud inimesed, nendest kaks meest töötud. “Mis teevad tänapäeval niisugused mehed, kellel ei ole õiget töökohta ega perekonda? Võtavad viina, joovad õlut, elavad päev korraga. Kui on vaja, käivad tööl, aga raha, mis saavad, viivad kohe poodi,” kõneles Laine.

Aga kõikide naabritega on tal sõbralikud suhted. “Me saame väga hästi läbi, mind nad ei seganud, ei puudutanud, selle poolest on nad küll väga rahulikud ja korralikud. Nad pole ka käinud minu aiamaal midagi võtmas,” kiitis ta naabreid.

Laine on töötanud kogu aeg kolhoosis, koos mehega tegid nad rasket füüsilist tööd.

“Algul oli loomulikult raske, aga inimene harjub ja elu läheb ju alati paremaks. Olen sündinud peres, kus oli üheksa last, hakkasime varakult tööle, vennad läksid karja ja mina läksin teenima, niimoodi on see minu elu veerenud,” meenutas Laine.

Kodus oleks parem

Nüüd aga on ta olnud lesk juba 18 aastat. Laine on ilmale toonud viis last, kuid kaks neist kaotanud: üks suri juba lapsepõlves, teine oli natuke üle viiekümne, kui kopsuvähk tabas.

Kolm poega ja tütar elavad ammu iseseisvat elu ning Lainel on ka kolmteist lapselast ja lapselapselast. “Üks poeg on Soomes, läks head elu otsima, leidis ka, ta on väga rahul oma eluga,” sõnas Laine.

Laine Mäitse ei taipa, miks noored välismaale sõidavad, miks kohalik elu neile ei meeldi, ja arvab, et siin on paha olla nendel, kes tööd ei viitsi teha - aga neil on igal pool paha. Laine pole kunagi tahtnud mujale elama minna. Elu on olnud küll raske, aga ka rõõme on jagunud.

“Kolhoosiaeg oli sellest hea, et oli palju üritusi. Meil oli väga tore esimees Viktor Loho, kes tuli alati rahvaga kaasa. Siis peeti jaanitulesid ja korraldati rahvapidusid. Kui inimene pole teist elu näinud, ei oska ta midagi muud tahta ega öelda, et tahaks paremat elu, tahaks välismaale sõita, seal oleks hea. Vanasti ei olnud sellist mõtetki,” rääkis naine.

Laine on ka oma praeguse eluga rahul. “Mõistus on veel selge, rääkida oskan, lugeda oskan, kõht on täis. Ainukene mure on, kui saaks korda oma kodu. Siis ma läheksin jooksujalul sinna tagasi, siin ma olla ei taha, see ei ole minu kodu.” Pada kodust rääkides tulevad Lainel pisarad silma.

Kodus on aga peale katuse ka laed täiesti läbi, ent Laine Mäitse loodab, et vald sellega ükskord ka tegeleb.

Ene Ehrenpreis, Viru-Nigula vallavalitsuse arendusspetsialist

Pada mõisahoonetest ja objektidest kuulub muinsuskaitse alla 13 objekti:

peahoone varemed, park, piirdemüür, tall-tõllakuur, ait, viinavabrik, viinakelder,

valitsejamaja, karjakastell, kasvuhoone, meierei, vesiveski, vesiveski abihoone.

Ajaloost. Peter krahv Manteuffel

Pada mõisa omanikest kõige sügavama jälje ajalukku on jätnud Peter Zoege von Manteuffel, kes korraldas oma mõisas Venemaa esimese lennukatsetuse. Ajalehes Vaba Maa on 1939. aastal avaldatud temast artikkel “Peter krahv Manteuffel Eestimaa esimene lendur”, milles meenutab Clara Hunnius lapsepõlves Pada mõisas nähtud Manteuffeli purunenud lennukit.

“Peter krahv Manteuffel omab eesti kirjanduses oma kindla koha. Ta on kirjutanud kaks raamatut: 1838. a. “Ajavite peergo valgussel” ja aasta hiljem “Villem Navi ellopävad”. Kirjandusloo õpikutes esitatakse teda balti idealistina, kes, hoolimata oma vigadest eesti keelest ja võimalusest enesele ja kogu mõisnikuseisusele seeläbi kahju teha, sule pihku haaras ja eesti rahvale vaimuäratust ruttas pakkuma.

Krahv Manteuffel oli oma aja kohta selleks siiski küllalt laialdaste ja mitmekülgsete huvidega inimene, et rahuldada rahvavalgustaja ülesannetega ainult kitsa kirjasõna piirides. On teada, et krahv omas laialdasi tehnilisi huvisid, mis keerlesid peamiselt tol ajal veel nii fantastilisena tunduva lendamise idee ümber. Kaljuks pole Manteuffelit seni veel sellest küljest käsitatud. Leidub vaid õige napp teade (“Baltische Monatsschrift”, Band 68), mille järele krahv olevat leiutanud lennumasina.

Seda rohkem on aga Manteuffelist ja tema kuulsast aeroplaanist, lennudemonstratsioonist Pada mõisas ja krahvi allakukkumisest säilinud suust suhu ja põlvest põlve antud teatmeid kohalike sakslaste mälestusis. Elavalt ja värvikalt esitab neid allpool prl. Clara Hunnius, kes lapsepõlves ise Manteuffeli purunenud lennukit Pada mõisas näinud.

Lennukirusud säilisid Padal veel kuni Maailmasõjani, millal need ühes mõisaga tules hävisid. Millal ebaõnnestunud lennukaitse Pada mõisas aset leidis, selle kohta puuduvad täpsed andmed. Küll aga võib enam-vähem kindlasti ütelda, et see sündis sajandivahetusel, s.o. 1800 aastate paigu. / ... /”

(Ajaleht Vaba Maa, 21.01.1939)

Tagasi üles