/nginx/o/2009/08/31/228088t1h1cbf.jpg)
Rakvere vene gümnaasiumi arengut olen jälginud juba kaheksakümnendatest aastatest.
Marge Lepik: Õpilaste vähene arv välistab Rakveres venekeelse gümnaasiumihariduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 1100 õpilasega suurkoolist on saanud linna mõistes väga väike kool: päevases õppes 95, kaugõppes 34 ja üksikaineõppes neli õpilast.
Kool ei ole olnud jätkusuutlik just gümnaasiumi osas üle kümne aasta. Arutelud kooli saatuse üle olid ägedad 1995.-1999. a.
Maakonna hariduse arengukavas nähti ette, et 2005. aastaks ei ole enam selles koolis gümnaasiumiklasse õpilaste arvu kiire languse tõttu. Poliitilistel kaalutlustel ei tehtud siis midagi. Lastel oli küll oma kool, kuid mitte jätkusuutlik ei õpilaste arvult ega põhikooli lõpetajate ja riigieksamite tulemustelt, samuti õpetajate kvalifikatsiooninõuetelt, sh riigikeeleoskuse osas.
Noorte ettevalmistus tööturul toimetulekuks on olnud linna teiste gümnaasiumidega võrreldes tunduvalt madalam, kuna edasiõppijate osakaal pärast põhikooli ja gümnaasiumi on väike. Linn maksis õppekava täitmiseks omalt poolt suuri summasid juurde juba aastaid.
On selge, et selliselt ei saa enam jätkata, midagi tuleb koolis ümber korraldada.
Kindlasti jääb linnas võimalus venekeelseks õppeks põhikooli ulatuses liidetud kooli osakonnas.
Gümnaasiumiharidust vene keeles ei ole võimalik linnas sellise väikese õpilaste arvuga võimaldada, kuid saab teha nii, et õpetada eestikeelses gümnaasiumis osa aineid vene keeles.
Võib-olla soovib isegi osa eestikeelseid õpilasi õppida sellises vormis.
Kuid selleks tuleb alustada arutelusid, kuidas seda teha. Selliseid lahendusi on Eestis leitud, näiteks Haapsalus, Tartus.
Soovin lastevanematele, noortele ja linnaametnikele häid ideid ja lahendusi kooli ümberkorraldamiseks.