Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2515439t1h7b7f.jpg)
Rakvere elanikud jälgivad ööhämaruses mitmendat nädalat kõrvukrätsude tegemisi. Nende elutsemine linnakeskkonnas ei ole küll erakordne, kuid mitte ka igapäevane.
Rakveres Tuule tänaval elav Evi Kaldas rääkis, et nende kandis on olnud juba paar nädalat kuulda kakke – läbilõikavat piuksumist ning koera haukumisele sarnlevat vouh-vouh häälitsust. Mõnel tänavaelanikul on õnnestunud rahvapäraselt ka öökullideks nimetatavaid linde näha, kes õhtuhämaruses aktiivseks muutuvad.
“Uurisime linnuraamatut, linnud tunduvad olema sarnased kassikakuga,” rääkis Evi Kaldas, kes arvas, et tõenäoliselt elab nende naabruses emalind koos kahe pojaga. Tema sõnul ei ole tegemist kõige sagedamini linnaruumi sattuva kodukakuga, sest viimane teeb huikavat häält.
Ei lase magada
Kaldas ütles, et varem ta kakke linnas kuulnud ja näinud ei ole ning tõdes, et lindude elu on huvitav jälgida, ehkki nende häälitsemine on kohati õõvastavalt läbilõikav.
Teine Tuule tänava elanik rääkis samuti, et enda elamise lähedal kuuleb ta kakke esmakordselt ning hämaras tegutsema asuvad linnud häälitsevad nii valjult, et kohati on isegi lahtise aknaga raske magada. Mitmed inimesed rääkisid, et kakkude häälitsemist ei ole kuulda üksnes Tuule tänaval, vaid ka mujal ümbruskonnas.
Ornitoloog Riho Kinks ütles, et Eestis elab kahte liiki kakke, kes võivad tulla elama inimese naabrusesse – nendeks on kodukakk ning kõrvukräts.
Ornitoloogi sõnul kodukakk vilistavat ega piuksuvat häält ei tee.
“Tõenäoliselt on tegemist kõrvukrätsu poegade piuksumisega,” arvas ornitoloog, kelle sõnul on pojad juba pesast väljunud ning õpivad saaki jahtima. Vanalind teeb ornitoloogi kinnitusel tõepoolest häält, mis sarnaneb koera klähvimisele.
Kinksi sõnul on kõrvukräts välimuselt üsna sarnane kassikakule, kes on aga Eestis võrdlemisi haruldane ning linna elama ei tule.
Kinks ütles, et kõrvukrätsude pesitsemine linnakeskkonnas pole väga haruldane, kuid mitte ka päris igapäevane. Väga suure liiklusega kohti kõrvukrätsud siiski väldivad.
Kõrvukräts, keda rahvapäraselt väikeseks kõrvikuks kutsutakse, on varesesuurune Eestis küllalt sage kakuline. Tema kehavärvideks on kollane ja pruun, mis segamini laikudena esinedes annavad kollakaspruuni värvuse. Linnu saba on sama pikk kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Kõrvukrätsu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, nokk on must nagu küünedki.
Riho Kinksi sõnul tunneb linnu ära eelkõige suliskõrvade järgi tema pealael, mis on kakule ka nime andnud.
Leheküljele www.loodusheli.ee salvestatud kõrvukrätsu häälitsust kuulates arvas ka üks Tuule tänava elanik, et tegu on sama linnuga.
Riho Kinks rääkis, et kõrvukrätsud võivad teha omale pesa ka vanasse varesepessa ning inimeste lähedale tulevad nad elama eelkõige seepärast, et seal leidub nende saakloomi – hiiri.
Hea hiireaasta
“Kui on hea hiireaasta, on ka kakke rohkem ning tänavu on hiiri palju,” sõnas ta.
Kõrvukräts jahib lisaks hiirtele ka nahkhiiri ja väiksemaid linde.
Kuigi röövlind, peab kõrvukräts alati hoolas olema, et mitte kogemata ise saagi rolli langeda. Kuna ta tegutseb öösiti, tuleb tal eriti teiste kakuliste suhtes silmad lahti hoida, sest kohtudes teise “öökulliga” on reeglina kõrvukräts väiksem.
“Kõrvukrätsudel on kõrvad, selle järgi tunneb nad ära. Pojad piuksuvad, aga vanalind teeb klähvivat häält. Kui kõrvukrätsu miski häirib, siis riidleb ta valju häälega,” kirjeldas Lääne-Virumaa harrastusornitoloog Rein Pärg.
Tema sõnul on kõrvukräts siiski vähem linnalind kui kodukakk, keda ta ka ise on üsna sageli Rakvere tammiku lähedal näinud.
Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esineb valge, pruun ja kollane toon.
Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja umbes kolmandiku kere pikkune.
Kodukakk on Eestis kõige sagedamini kohatav kakuline, sest ta tavatseb elada inimeste naabruses.
Kodukakud pesitsevad vahel lausa südalinna parkides ning on tavalised asukad kalmistutel.