Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal pidasid Eesti rahvamajad Käsmus oma teist suurt üleriigilist suvekooli, kus sel aastal olid esindatud kõik Eesti maakonnad.
5.-7. augustini toimus Käsmus teine suur rahvamajade suvekool. Eelmisel aastal võitis Paunkülas võistlusprogrammi Lääne-Virumaa, mis andis neile õiguse kui ka kohustuse korraldada järgmine suvekool.
Kolm suvekooli päeva kaunis paigas sisaldasid endas palju huvitavat. Üritus algas rongkäiguga Väike-Maarja pasunakoori ja Vallo Taari taktikepi järgi, üheskoos lauldi osa “Viru regist”, toimusid erinevad vestlusringid, külalisi käis lähedalt ja kaugelt, öökinos näidati rahvamajade filmi esilinastust, tehti matk Kuradisaarele ning külastati Käsmu meremuuseumit, töötubades meisterdati oma kätega ning õhtul tantsiti ansambli saatel.
Jõgevamaa rahvakultuuri spetsialistile Pille Tutile meeldis väga suvekooli korralduslik pool: “Juba väravast sisse tulles oli tunda, et meid oodatakse siia.” Veel lisas ta, et teatepulga sai õige maakond, sest kõik Lääne-Virumaale omapärane suudeti koondada ühte paika – Käsmu.
Sakslane Günter Chodzinsky esindas rahvusvahelist kultuurivõrgustikku ENCC (Euroopa kultuurikeskuste võrgustik). Eesti sai mainitud võrgustiku liikmeks 2007. aasta mais ning nüüd on õigus igal rahvamajal võtta osa mõnest kultuuriprogrammist, mis toimub ENCC liikmesriigis.
Suvekooli ülesandeks oli arutada olulist, mis puudutab kõiki Eesti rahvamaju, natuke tööst puhata, omavahel tuttavaks saada ning leida erinevaid võimalusi erinevate probleemide lahendamiseks.
“Laulupidusid ei oleks, kui poleks rahvamajasid!” lükkas Eesti Rahvamajade esimees Ülle Välimäe ümber nende inimeste arvamuse, kes on kindlad, et rahvamajad mängisid olulist rolli vaid nõukogude ajal. Türi kultuurimaja direktori sõnul on just rahvamajad kohad, kus tegeletakse rahvakultuuriga ning hoitakse kollektiive elus, ilma nendeta oleks kultuuripilt hoopis vaesem.
“Rahvamajad on olulised kohad, need pole kuskile kadunud, pigem viimastel aastatel just elavnenud,” sõnas ürituse korraldaja ning ühtlasi ka Virumaa rahvakultuuri spetsialist Pilvi Lepiksoo rahvamajade tähtsuse kohta.
Teiste seas oli näha ka mõnda Türi segakoori Suisapäisa liiget. Andris Avamere sõnul sõltub riikluse ja eestluse säilimine suurel määral rahva kultuurist. Türil tegeleb Avamere kõiksuguste ürituste organiseerimise ja huviringide loomisega. Rahvamaja tegevustesse on kaasatud hulganisti noori – bändi tegemine on igati parem, kui tänaval jõlkumine.
“Kultuuritöötajad oskavad pidutseda, nad võtavad 100% sellest, mis pakutakse,” kommenteeris suvekooli Kunda linna klubi juhataja Maiu Küngas, kelle meelest oli kava huvitav ja põhjalikult läbi mõeldud. Kõik osavõtjad loodavad, et selline suvekool ootab neid nüüd igal suvel, sest tegemist oleks väga ilusa traditsiooniga.