Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2515699t1h50cb.jpg)
7.-9. augustini osalesid Eesti Skautide Ühingu korraldataval Erna matkal ka Rakvere neiud Anni Pärna ja Lyly Miir, kes jäid oma võistkonnaga jagama 2.-3. kohta.
Möödunud nädalalõpul toimunud Erna matkast võttis osa ka võistkond Rakvere Skaudid ja Sõbrad, kuhu kuulusid Lyly Miir, Anni Pärna, Ülar Lembke ja Pärtel Keskküla. Kokkuvõttes jäi võistkond 47 punktiga jagama 2.-3. kohta, esimesest kohast jäi puudu vaid viis punkti.
Matkal, mis toimus Järve maakonnas Paide lähedal, oli valida kolme erineva raja vahel – raske, keskmine ja lihtne, mis erinesid teineteisest eelkõige pikkuse poolest. Rakvere Skaudid ja Sõbrad läbisid lihtsa raja, mille kogupikkus oli ligikaudu 55 km. Punkte jagati kontrollpunktides lahendatud ülesannetelt, mida täideti aja peale.
Põlvini rabavees
Rakvere skaut Anni Pärna (16) rääkis, et matkast jäid talle huvitavad kogemused, sest tegemist ei olnud millegi igapäevasega. Neiu sõnul tundus rada metsas olles veel pikem, kui see tegelikult oli, sest suurema osa ajast veetsid nad rabas põlvini vees.
Varustusest pidi kaasas olema kompass, 1,5 liitrit vett, taskulambid ning natukene süüa. Mõistagi pidi teadma, kuidas kompassi kasutada ja kaarti lugeda. Anni teab, et kui järgmine aasta uuesti minna, siis tuleb kindlasti kaasa võtta ka teised jalanõud ja mitu paari sokke.
Anni õde Lyly Miiril (15) võttis kosumine rohkem aega, kuid ka tema sõnul oli matk äärmiselt huvitav ning tulevikus mõtlevad nad koos isegi ajateenimise peale.
“Tegemist oli kindlasti ühe suurima eneseületusega, paljud isegi ei uskunud, et me selle raja läbime,” kommenteerisid matka Lyly ja Anni, kes on valmis osa võtma ka järgmisel aastal, kui tahavad proovida keskmise raskusastmega rada.
Rada ei lõppegi?
Rakvere neidude sõnul sujus nende meeskonna koostöö väga hästi ja lahkarvamusi ei tekkinud. Kontrollpunktides pidi kõik ülesanded lahendama üheskoos ning sellega probleeme ei tekkinud. Ülesanded polnud rasked, probleeme valmistas rohkem nende punktide üles leidmine.
Kontrollpaikades pandi proovile matkaliste ning meeskonna oskused ja nutikus keerulistes oludes. Matka jooksul tuli võistlejatel ületada jõgi, lasta ammuga täpsust, läbida takistusi, lahendada esmaabiülesanne ja hakkama saada komplitseeritud loodusoludes ning sooritada veel mitmed ülesanded.
Rakvere Skaudid ja Sõbrad läksid rajale kell 8 hommikul ning lõpetasid kell 2 öösel, kuid oli ka gruppe, kes lõpetasid tunduvalt varem või hiljem. Pikka puhkusmomenti ei lubatud endale terve matka jooksul, pärast ülesande täitmist lõõgastuti maksimaalselt 10 minutit, sest ei tahetud liiga öö peale jääda.
“Mida ma vingun, niikuinii lähen lõpuni välja,” meenutas Anni Pärna oma mõtteid, kui rajal tekkisid tunded, et enam ei jaksa ning see raba ei kavatsegi kunagi otsa saada. Vahepeal oli mõttes isegi matk katkestada, kuid see kadus väga kiiresti.
Retkele minge vaid suure tahtega
Erna retk on tänaseks saanud maailma üheks kõige pikemaks ja raskemaks militaarvõistluseks. Sellest võttis osa Alutaguse naisvõistkond, mille koosseisu kuulusid Virge Kään, Annely Kaurin, Kade Maalma ning Lääne-Virumaa elanik Liina Nurk.
Pool oma elust on Liina Nurk seotud olnud Kaitseliiduga ning Erna retke puhul oli tema jaoks tegemist väljakutsega, mis lihtsalt pidi saama ühel hetkel tehtud. Naisel oli piisavalt tahet ja motivatsiooni, et see retk läbida ja “elusana” metsast välja jõuda. Pärast lõpujooksu tundus energia veel alleski olevat, kuid isegi veel kolm päeva hiljem andis väsimus siiski veidi tunda.
Tegemist oli ikkagi väga suure eneseületusega.
Pärast retke valitses naise hinges hea rahulik tunne, sest ta oli hakkama saanud ühe oma eluunistusega. Retk nõudis ka mõningat ettevalmistust – oma südametunnistuse järgi käidi jooksmas ning kummipaadiga merel, kuid Eel-Erna tulemused olid tõestuseks, et naiskond ka päris retkele pääseb.
Retke ajal tekkis ka mõni nägelemine, kuid sellises olukorras oli see täiesti iseenesestmõistetav.
“Retkele minemiseks on vaja väga suurt tahet ning peale sinu peab olema veel kolm inimest, kellel on sama suur tahe,” sõnas Nurk, kellel esimese kahe punkti vahel tuli isegi katkestamismõte, kuid jõudu jätkus lõpuni. (VT)