Koduõue innovatsioon riputatakse netiavarusse

Reelika Andresson-Kesa. Foto: Enn Mälgand

Tapa, Kadrina, Ambla ja Vihula valla elanike nutikad ideed ja leiutised saavad peagi väärika koha Eestis seni veel ainulaadses virtuaalses innovatsioonimuuseumis, et säilitada seda, mis täna uus ja uudne, kuid homme juba ajalugu.

Projektijuht Reelika Andresson-Kesa, kust selline mõte luua virtuaalne innovatsioonimuuseum? Ja mis peitub selle nime taga, mis  iseenesest pakub juba palju mõtteainet?

Idee kasvas välja MTÜ Kohaliku ja Regionaalarengu Partnerid juhatuse liikme, Addenda OÜ tegevjuhi Virve Roosimäe korraldatud projektikoolituse seminaril toimunud ajurünnaku käigus, kus osalejad said rääkida oma ideedest.

Jänedalt pärit Aavo Murutalul tuli idee rajada innovatsioonimuuseum oma koduõuele.
Kuna see oleks aga toiminud sarnaselt tavamuuseumiga ja jäänud võib-olla paljudele inimestele liialt kaugeks külastuse jaoks, siis jõutigi üheskoos arvamuseni viia kogu muuseum hoopiski internetikeskkonda.

Innovatsioonimuuseum on virtuaalne keskkond, mis tutvustab eestlaste innovatsiooniajalugu.
Interneti kasutamine muutub järjest igapäevasemaks ja virtuaalne innovatsioonimuuseum annab kohalikele inimestele juurde ühe huvitava suhtlusvormi ehk loovusruumi, liidab inimesi valdades.

Inimesed näevad virtuaalses muuseumis, kuidas lähemad või kaugemad naabrid oma elukvaliteeti on osanud parandada.

Kindlasti ei ole me maailmas esimesed sellise muuseumiprojekti elluviijad. Analoogsed muuseumid asuvad Kanadas, Hiinas, Jaapanis ja teisteski maailmanurkades. Sellisel kujul on virtuaalne innovatsioonimuuseum aga Eestis esmakordne ettevõtmine.

Milleks üldse vaja sellist võimalust kohalikele elanikele pakkuda?

Siinkohal võiks küsida, miks kirjutatakse ajalooraamatuid. Inimest on alati huvitanud tema päritolu ja eksistentsi võimalikkus.

Ajalool on selles oma tähtis koht.
Kõik see, mis täna uus, on juba homme ajalugu. Sageli on toimunud mõni oluline sündmus või leiutatud asi, mis olude kokkusattumisel on jäänud kusagile vedelema ja enamikule teadmatuks.

Mida aeg edasi läheb, seda suuremaks muutub tõenäosus, et kunagi pole enam ka selle asja loojat, kes võiks meile jagada täpsemat informatsiooni kogu protsessi kohta.

Kogutud informatsiooni põhjal on praegustel ja tulevastel põlvedel näha inimese, tema elukeskkonna ja antud piirkonna arengut. Selleks et vältida tulevikus olukorda, kus meil puudub informatsioon võimalike arengute kohta, ongi oluline jäädvustada praegusel ajahetkel toimuvat võimalikult täpselt, sest homme on see juba ajalugu.

Miks valisite muuseumiprojektis osalema just need neli omavalitsust - Tapa, Kadrina, Ambla ja Vihula?

Põhjus oli väga lihtne. MTÜ Kohaliku ja Regionaalarengu Partnerid juhatuse liige Virve Roosimägi on sündinud praeguses Tapa vallas ja tal on selle piirkonnaga tihe side.

Kodukandi rahva tundmine teeb projekti läbiviimise lihtsamaks ja hoiab ressursse kokku. Tapa, Kadrina, Ambla ja Vihula vald on sobiv piirkond, kus pilootprojekti alustada.

Kus hakkab virtuaalmuuseum asuma, mis aadressil? Ja millal esimesed külastajad sellega tutvuda saavad?

Virtuaalmuuseum saab omanimelise veebiaadressi, aga praegu on veel vara siin täpset aadressi nimetada, sest ootame kohe muutuvat interneti domeene puudutavat seadust.

Praeguste prognooside kohaselt peaks muuseumileht tavakülastajale avanema aasta teisel poolel ehk siis septembris-oktoobris.

Kindlasti jagame enne lehe avamist informatsiooni ka kõigile asjast huvitatutele.

Praegu paigutame muuseumiprojekti puudutavat informatsiooni pidevalt üles MTÜ Kohaliku ja Regionaalarengu Partnerid kodulehel www.krap.ee.

Milline on ekspositsioon, mida veebilehele üles riputate?

Ekspositsioon salvestatakse üles kas fotode, videote või jooniste näol. Antud muusemi objektideks ei ole ainult leiutised, vaid kõik uuenduslik, s.o ka objektid, mida on mingil eesmärgil täiendatud ja seeläbi nende otstarvet parandatud.

Iga objekti juurde tuleb lühike kirjeldus nii saamisloost, kasutusalast, objekti loojast kui ka praegusest olukorrast.

Parimad objektid pannakse üles ruumiliste kujutistena. Veel võib seal leida leiutajate/uuendajate edulugusid või intervjuusid.

Kõik objektid jäädvustatakse ühesuguste kriteeriumide alusel, et võimaldada otsida informatsiooni, mida saaks vajadusel omavahel võrrelda.

Paralleelselt püsiekspositsiooni saaliga tulevad muuseumisse veel näitusesaalid. Näitusesaal on koht, kus on võimalik eksponeerida inimeste kunsti ja loovtöid piltidena.