Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2515919t1h23bc.jpg)
Lahemaal Võsult Vergi poole sõites jääb paremat kätt Jaanioja, mis pakub ainulaadseid puhkuseelamusi lastele, peredele ja ka suurematele seltskondadele.
Jaanioja mängumaalt möödudes haarab inimeste pilke otsemaid selle hoolitsetud ümbrus ja huvitavad käsitööesemed ning kaunistused.
Jaanioja ei ole euroremonditud puhkepaik ja kodusemat ümbrust on väikseks puhkuseks raske leida. Suuremale osale külastajatest meeldib see koht juba enne, kui nad on parkimisplatsilt kaugemalt jõudnud. Perenaine Janika Saar imestab isegi, kuidas inimesed, midagi kartmata, kohe end nende kätte usaldavad.
Mõnusat ajaveetmist ei sega ka vihmased ilmad, sest saju korral on alati võimalus ümber kolida. “Meil saab teha kõiki samu asju, mis teisteski kohtades, aga teistmoodi, sest see on teistmoodi paik,” ütles perenaine Janika Saar.
Jaaniojal on võimalik pidada sünnipäevi ja firmapidusid, korraldada koolitusi ja mitmesuguseid meeleolukaid üritusi erinevas vanuses inimestele, teha piknik või lüüa üles telklaager. Toredaim on aga see, et kõige selle vahele annab põimida natuke meisterdamist, et oleks midagi mälestuseks ja suveniiriks, mis on päris ise tehtud, endaga kaasa võtta. Külastajatele pakutakse alati parimat, mis hetkel võimalik.
Koolilapsed saavad Jaaniojale tulla igal aastaajal ning peredele on see suurepärane koht ühiseks ajaviitmiseks. Ühelt lasteaia lõpupeolt on perenaisele eredalt jäänud meelde üks pereisa, kes muudkui maalis ja maalis, ka siis, kui kõik teised juba grillisid ja toimetasid meisterdamistoast eemal.
“Siin saab kõike teha, mis on seotud tahtmisega ise millegi tegemisest või loomisest osa saada,” seletas käsitöömeister. Inimesed soovivad Jaaniojalt tihtipeale midagi osta, sest iga asi, mis seal valmib, on ainulaadne.
Palju võimalusi
Jaanioja territooriumile jäävad telkimis- ja lõkkeplats, arhailine väliköök, saun, sepapada, vana suur palkhoone, kus toimub kõiksugune loovtegevus, ning peremaja, kus on samuti võimalik meisterdada.
“Kui keegi end meisterdama unustab, siis ööbimine on lisavõimalus, et ta hommikul jätkata saaks,” pajatas Janika Saar.
Lõkkeplatsilt üle silla minnes saab metsatukas nautida looduse ilu ning kuulata linnulaulu, lastel on võimalus muinasjutumängude kaudu õppida selgeks puude nimetused ning kevadel on võimalik näha kopra kodu.
Jaanioja hakkas kogu oma hiilguses ja eripäras välja kasvama siis, kui Janika Saar oma perega sinna viis aastat tagasi elama asus. Naelte ja haamriga teeb imesid talu peremees, kes muu hulgas võib huvilistele õpetada ka sepatööd.
“Janno oskab kõiki asju teha, remondib, teeb ja toimetab,” kiidab mamsel Janika Jaanioja peremees Jannot.
Aastatega on Jaanioja, mis oli kunagi üks Võsu suuremaid talusid, muutunud üha kaunimaks. Tegemist oli ka Palmse mõisa abimõisaga, millel olid omad metsad ja põllud ning kariloomad. Mõned varemed on siiani maapõues peidus. Praegu aga peavad mõned Võsu elanikud kogu seda paika alevi eraldi osaks.
Oma aastaring
Jaanioja aastaring algab mardilaadaga, sest selleks ajaks on järgmise hooaja kava täielikult teada ja vormistatud. Pärast laata vahetatakse hilissügisesed kaunistused jõuluehete vastu ning peetakse mitmesuguseid jõulupidusid. Ülejäänud talvekuudel käib ettevalmistus uueks kevad- ja suvehooajaks – näiteks on tarvis valmis meisterdada nukutoorikud. Samal ajal on mängumaa külastajatele avatud.
Enne suuremaid kevadisi ettevõtmisi peetakse rahvakalendri tähtpäevi ning lihavõtte ajal ilmuvad metsa päkapikkude asemel lihavõttejänesed. Kevadkuudel käivad lapsed mängimas kevadmuinasjutumängu ning palju mudilasi jookseb ringi lasteaedade lõpupidudel. Suvehooajal vallutavad Jaanioja algklasside poisid-tüdrukud, kes tulevad loovuslaagrisse mõnusalt aega viitma, ning augustis käib usin meisterdamine. Kõigi nende ürituste vahel mahub aga pidama sünnipäevi ja niisama toredaid perepäevi või meeleoluüritusi - tegevust leiab Jaaniojal igal aastaajal ja igas vanuses inimestele.
Mamsli sõnul armastavad lapsed kõige rohkem kipsi maalida, seda on tehtud juba aastaid, kuid tahetakse ikka veel ja veel. Samuti on väga põnev nukule hinge sisse puhumine.
“Me loome ruumi, mis seisab energiaga koos, ning nii see avaneb külastajatele. See maailm ei saa avaneda enne siia tulekut,” sõnas perenaine Janika, kes minevikust eriti enam rääkida ei oska, kuid teab nüüd, mida nad teevad ja kuhu edasi suunduvad.
Jaanioja on paik, kus inimene saab üles leida oma hinges elava väikese lapse, kes ei kao sealt ka täiskasvanu olles.
Puhkus kodutanumal
“Puhkus kodutanumal” ehk “Enne, kui lähed Nuustakule, käi ära naabrite juures” on Virumaa Teataja suvesari, kus kirjeldatakse Lääne-Virumaal asuvate turismitalude tegevusi.
• Sarja üheteistkümnendas ja ühtlasi viimases osas on juttu Mamsli Mängumaast Jaaniojal.