Kohe on käes kevad ja nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajatele on see aeg oluliste valikute tegemiseks, mis mõjutavad kogu järgnevat elu. Mäletan enda 25 aasta tagusest kooliajast, et minu otsus sündis päris kooli lõpukuudel.
Asko Talu: Eriala valik nõuab teadmisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsused oleksid olnud selgemad ja kindlamad, kui oleks olnud võimalus kellegagi jagada oma sisemisi soove ja kõhklusi.
Valik sai tehtud TTÜ (siis veel TPI) kasuks ja 1992. aasta juuni lõpus - mõni päev pärast Eesti krooni käibele tulekut - sain kätte inseneridiplomi. Algas uus eluetapp: turvaline kooliaeg oli möödas ja pihta hakkas töö. Tagantjärele olen otsusega igati rahul ja elu on kulgenud ootuspärast rada.
Kogetu edasiandmine
Läbielatu ja kogetu annab nüüd julguse jagada noortele seda, mida noore inimesena omal ajal ise kellegi käest ootasin.
Praegune kiire ja paljusid võimalusi täis elu paneb noori tegema otsuseid tunduvalt varem kui gümnaasiumi viimases klassis.
Need tuleb langetada juba põhikooli lõpus: kas minna edasi gümnaasiumi ja sealt kõrgkooli või valida kutseõppeasutuses mõni hea praktiline eriala.
Kui otsus gümnaasiumisse mineku kasuks tehtud, tuleb kohe valida ka õppesuund: kas humanitaar- või reaalkallak.
Arvan, et põhikooli lõpuks on noorel juba päris selgeks saanud, kas talle sobib rohkem üks või teine. Kui vaadata, kuidas erinevates õppeainetes toime tullakse ja mis paremini läheb, saabki vastuse.
Tihti tehakse otsuseid loogikast (mis on kasulikum), mitte sisetundest (mis on loomulähedane ja õnnestub paremini) lähtuvalt. Õiged vastused on meis kõigis olemas, tuleb lihtsalt julgemalt sisetunnet kuulata ja võimalusel/vajadusel kellegi neutraalse, usaldusväärse ja kogenud inimesega vestelda ning kinnitust ja julgustust saada.
Vale valik?
Viimase aja trendid näitavad seda, et noored valivad üha harvem reaalkallaku. Kas see tuleb asjaolust, et noori, kes nende ainetega hakkama saavad, on lihtsalt vähemaks jäänud?
Usun, et mitte. Pigem minnakse loogikast lähtudes kergema vastupanu teed, mis aga ei pruugi anda ootuspäraseid tulemusi, kui kõrgkoolitee jalge alla võetud. Seda tõendab suur I kursuselt väljalangenute arv.
Olen aru saanud, et üheks heaks otsuste tegemise eelduseks on kogemus ehk emotsionaalne läbielamine.
Viis aastat TTÜs andis võimaluse õppida väga mitmesuguseid õppeaineid ja kohtuda omanäoliste õpetajate/õppejõududega. Koolis sai hea kogemuse eluks, kus samuti puutume kokku igasuguste olukordade ja inimestega, tihti ka vastandlikega.
Olen Kadrina keskkooli vilistlane ja saan nüüd oma kogemusi noortele jagades oma koolile ka midagi tagasi anda.
Kadrinas on juba viis aastat olnud gümnaasiumiosa õpilastel võimalus valida endale valikaine "Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused", mis on kogu Eestis ainus sedalaadi õppimisvõimalus.
Valikainet õppides saab kolme aasta jooksul ülevaate sellistest olulistest valdkondadest nagu organisatsiooni kultuur ja juhtimise alused, logistika, tehnoloogia alused, tehniline joonestamine, insenerigraafika, ehituslik projekteerimine, müük ja turundus, loogika.
Lisaks praktikale ümbruskonna ettevõtetes toimub kahenädalane välispraktika teise õppeaasta lõpus suvel. Kogenud lektorid-praktikud tulevad väljastpoolt kooli, mitu neist on Kadrina keskkooli vilistlased.
Ülevaatlik valikaine pakub noortele võimaluse tundma õppida olulisi valdkondi ja annab neile parema lähtealuse edasisi otsuseid teha. Paljud noored on saanud valikaine õppimise ajal enda jaoks selgeks, kas jätkata reaalvaldkonnas, valides näiteks mõne insenerieriala kõrgkoolis, või selle, et inseneriks saamine ei ole päris õige tee. Mõlemad valikud on õiged, kui need lähtuvad igaühe sisetundest.
Neid valikuid saab paremini teha, kui valdkonnaga on otsene kokkupuude. Kui kokkupuudet või kogemust pole, siis on ka raske otsust langetada ning sellisel juhul hakkavad määrama tegurid meist väljaspool (väliskeskkonna, sõprade/vanemate, meedia mõju jne).
Nüüd on jõutud nii kaugele, et koolinoored on valmis enda oskusi võrdlema tudengitega. Nimelt homme toimub esimest korda Eestis võistlus CADrina 2010, kus Kadrina keskkooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli kolmeliikmelised meeskonnad võtavad mõõtu projekteerimistarkvara AutoCAD programmi kasutamises.
CADrina võistluse mõte on palju laiem kui lihtsalt üks põnev võistlus. Mõte on tutvustada noortele tehniliste ainete õppimisega kaasnevaid võimalusi ja julgustada neid mõtlema insenerihariduse omandamisest.
Loomulikult ei saa elus kõike kogeda, aga ühes või teises vormis saame kogemusi iga päev, kui oma teadmised oskuste kaudu kogemusteks vormime. Kui inimene ei ole tundnud külma, siis ei tea ta, mida tähendab soe.
Sama kehtib teiste vastandite kohta, nagu hea-halb, üleval-all, siin-seal, pime-valge ja samuti reaalia-humanitaaria.
Vastandite ühtsuses meie maailm toimibki.