Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2516053t1h5500.jpg)
Kadrina ja Viitna vahel laiub kaunil maastikul Ama küla, mille elanikud on oma vaikse, kuid armsa kodukohaga igati rahul.
Ama küla koosneb viiest Nõukogude ajal üheks liidetud külast: Vatku, Ama, Jürimõisa, Ridaküla ja Vatkunõmme. Väikeses külas on oma külaplats kiigega, pisike maapood kõige hädavajalikumaga ning elujõulised noored ja vanad inimesed. Noori jääb külas paraku aina vähemaks - lõpetatakse kool ning suundutakse kodust eemale õpinguid jätkama või tööle, sest tänapäeval maakohas enam tööd ei leia.
Tööinimesed võtavad iga päev ette sõidu Viitnale, Kadrinasse, Rakveresse või lausa Tallinna. Bussiliiklust on tööpäevadel nii palju, et hommikul pääseb valla keskusesse Kadrinasse ning pärastlõunal tagasi koju.
Viis aastat tagasi olid külavanema valimised, kus kogus kõige enam hääli Ulvi Ehlvest. “Küla on nagu veel üks perekonnaliige, peab selle eest samuti jõudumööda hoolitsema,” sõnas külavanem.
Pikkamööda püütaksegi külaelu edendada. Möödunud aastal saadi asfalttee, sel aastal bussijaam, plaanis on soetada ka peotelk, sest jaanipäevad kipuvad meil alatihti vihmased olema.
Ulvi Ehlvest oli oma lapsepõlves linnalaps, kuid juba sel ajal teadis ta kindalt, et tulevikus tahab maal elada. Külavanemale lihtsalt ei meeldi linnaelu.
“Maaelul ei saa olla miinuseid, pigem vaid plussid,” hindas Ulvi, keda linnas häirib kära, ja kinnitas, et maal elamine ei sega sugugi kultuuriüritustest osavõtmist.
“Kui elad linnas ja oled korteris ega taha kusagile minna, siis sa ei lähe ka. Maal istud autosse ja sõidad ükskõik kuhu, ürituse leiab alati,” ütles haljastuse alal töötav Ehlvest.
Meeldiv maaelu
Maaelu on meeltmööda ka seal elavatele noortele. Möödunud aastal ehitasid külapoisid Loobu jõe äärde kilesauna.
“Meil oli külaplatsil katusealune, mille olime teinud ühe tüdruku tagasituleku peo puhuks, ehitasime sinna paar ruumi sisse, ja saun oligi olemas,” rääkis üks sauna ehitajatest Tanel Ehlvest, kes teadis, et vahepeal olid kalamehed seal isegi nädal aega elanud.
Villu Saks on Kadrina keskkooli IX klassi noormees. Tema meelest on linnas igav, maal aitab ta meelsasti teisi külaelanikke nende tegemistes.
Kuigi külarahvas aeg-ajalt ikka vahetub - noored lahkuvad, tulevad uued inimesed - võib sealt leida mõne põliselaniku.
Põliselanik Endel Maamägi töötas omal ajal majandi töökojas keevitajana, hiljem tegi sepatööd, praegu aga kasvatab mesilastarudes mesilasi. Linnas ei taha pensionär ühtegi päeva olla ning kõige rohkem meeldib talle kevad, kui metsatukast kostev kontsert on tema sõnul lausa looduseime.
Viivi Jaanistel saab Ama külas elatud üsna pea 62 aastat ning tema suureks rõõmuks armastavad maaelu ka tema lapsed, kes talukoha tulevikus elus hoiavad. Viivil on toredad mälestused aga sovhoosi ja majandite ajast, kui kõikjal valitses üksmeel ning käidi koos pidudel ja kinos.
Praegu on kõik kuidagi liiga omaette. Kahju on vaid sellest, et nüüd ei tõmba enam miski noori Ama külla.
Tegevusest puudust pole
Hansude juurde viib küll vaese mehe asfalt, kuid metsa pole kerge tegemas käia, kui pole kandvat metsateed. Külavanema abikaasa Arvi Ehlvest töötab Kadrinas keevitajana ning pärast tööpäeva teevad nad koos Maido Laanistega metsas teed.
“Peab loodust eirama ja ise metsa tee tegema, maa on väga soine,” rääkis Arvi Ehlvest, kes tuli Amasse neliteist aastat tagasi ning on siin oma eluga rahul.
Hiljuti Tallinna kolinud Maria Šaginova meeles püsib kodukoht suure ja avarana. “Mulle meeldis loodus, kus ma sain uidata ja avastada, vaikuses omi mõtteid mõelda, samuti oma koeraga jalutas käia,” rääkis värske noorsootöötudeng Maria, kes mäletab päevi, mil sai metsa all maasikaid korjatud või ujumiseks rattaga Viitna järve äärde sõidetud. Samas nentis neiu, et bussiliiklus oli kehv ning seetõttu pidi ta paljudest kooli huviringidest loobuma.
Selline see pisikese Ama küla elu on oma murede ja rõõmudega. Igaüks ajab natukene oma rada, kokku sattudes tervitatakse ja vahetatakse mõni sõna, peetakse koos jaanipäeva, külapoisid teevad oma tempe ning neiud lähevad laia ilma õnne otsima.