Eestile ei saa ükski teine riik välispoliitilist nõu anda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eesti riigijuhid teavad ise kõige paremini, kuidas välispoliitiliselt käituda ja kellelgi pole õigus end sinna toppida.

Hoolimata artiklitest ja raamatutest, mis püüavad Eesti ja Soome vahele justkui kiilu lüüa, pole Soome ja Eesti riigikaitsega hästi kursis oleva erukolonel Eero Riuttala arvates kahe sugulasrahva omavaheliste suhetega lahti midagi ja kõik on kõige paremas korras.

“Ma arvan, et need pisiasjad ei tähenda midagi, need paar raamatut unustatakse peagi,” kommenteeris Eero Riuttala. Ta lisas, et selline suhtlemine kahe riigi vahel on täiesti loomulik dialoog. “Soome ja Eesti suhetes pole kindlasti midagi juhtunud.”

Eero Riuttala hinnangul pole muutunud ka suhtumine Soome tuleva võõrtööjõu suhtes, ehkki mõnest artiklist võiks välja lugeda, nagu neid halvustataks.

“Kui soomlased käisid Rootsis – 1960. aastatel kolis Rootsi 400 000 soomlast –, siis kirjutati neist üksnes halvasti. Saksamaa ajakirjandus kirjutab türklastest halvasti, see on ajakirjanduse müüginipp, kuid riiklikul tasandil ei ole midagi sellist,” lisas Riuttala.

Ka ei usu ta, et kahe naabri suhetele mõjuks negatiivselt Gruusia hiljutine ründamine Venemaa poolt, mille puhul ütles Eesti asju otsemini välja kui Soome. “Eestil on Gruusiaga oma suhe,” lausus erukolonel. “Keegi teine ei saa öelda, et Gruusia tegi valesti või Venemaa tegi valesti, mis seal tegelikult juhtus, on ju veel välja uurimata.”

“Soomel ei ole vajadust sekkuda, meil on tähtis, et meil oleks suhted Venemaaga korras, suhted Gruusiaga oleks korras ja suhted Eestiga oleks korras,” ütles ta. Erusõjaväelane peab Soome riigi seisukohalt esmatähtsaks, et sõbrad oleks võimalikult lähedal ja vaenlased võimalikult kaugel, mitte vastupidi.

Mis puutub Eesti välispoliitilisse käitumisse, siis Eero Riuttala sõnul ei saa ükski teine riik, kaasa arvatud ka Soome, olla mingi nõuandja. “See on absoluutselt vale, kui keegi kolmas riik ütleb, kuidas teil tuleb näiteks Venemaaga käituda.”

Ehkki viimasel ajal on hakatud Soomes üha enam rääkima NATOsse astumise vajadusest, on uuringud näidanud, et NATOt pooldab jätkuvalt vaid neljandik soomlasi. Riuttala arvates pole Soomel praegu NATOga liitumisest suurt kasu.

Eero Riuttala

Eero Riuttala on lõpetanud 1967. aastal Helsingis sõjakooli. Oli kuni 1993. aastani tegevteenistuses. On töötanud nõunikuna Eesti riigikaitseakadeemias ja olnud ka üle aasta president Lennart Meri adjutant, samuti osales Soome kaitsejõudude Eesti-projektis kuni aastani 2004. Praegu tegeleb Eero Riuttala eestikeelsete raamatute tõlkimisega soome keelde. Kõik need puudutavad sõjaajalugu. Eero Riuttala on tegelenud nii Eesti kui ka Soome riigikaitsekomisjonidega viimased kümme aastat, olles korraga nii asjatundja kui ka tõlgi rollis.

Tagasi üles