Kultuur: Näitleja/multitalent Feliks Kark

Feliks Karki, kunagist Rakvere teatri raudvara, saavad teatrisõbrad näha komöödias “Linda tahab lahutada”. Foto: Endla teater

Näitlejast multitalent Feliks Kark tähistab 13. detsembril 75. sünnipäeva, aga õnnitlejad juba kibelevad: 10. novembril, mil Endla mängib Rakvere teatris komöödiat “Linda tahab lahutada”, läheb õnnitlemiseks.

Olete töötanud 21 aastat Rakvere teatris, hiljem Endla teatris Pärnus, aga enne Draamateatri õppestuudiosse astumist õppisite hoopis Tallinna arhitektuuri- ja ehitustehnikumis. Kuidas ikkagi nii läks, et valisite näitleja elukutse?

Pärast tehnikumi lõpetamist 1953. aastal suunati mind tööle Jõgevale, seal sain ühe aasta olla, enne kui saadeti kolmeks aastaks Venemaale sõjaväkke. Tagasi tulles sain tööd Tallinnas ühes projekteerimiskontoris, hiljem restaureerimistöökojas. Tegelesime väga huvitavate arhitektuuriliste objektidega.

Samal ajal leidsin ajalehest kuulutuse, et teatristuudio võtab vastu õpilasi. Tekkis huvi, läksin eksamile ja sain ka sisse. Stuudioõpe kestis neli aastat. Käisin tööl, õhtuti stuudios. Väga põnev aeg oli, ja ju see teatrihuvi ikka suur pidi olema, et pärast tööd veel koolis jõudsin ja tahtsin käia.

Varem olin kaasa teinud ka Tammsaare isetegevuslikus teatris, kus oli peanäitejuhiks Raido Murss, kes pakkus mulle kohe, et mis ma üldse hakkan sinna õppestuudiosse astuma, et kui tahan, võin kohe Viljandi Ugalas tööd saada.

Aga mina tahtsin ikkagi enne seda asja tudeerida, et jõuda teatrikunstile veidi lähemale. Meil olid ju stuudios õppejõududeks sellised korüfeed nagu Ants Lauter, Mikk Mikiver, Ilmar Tammur, Helmi Tohvelmann jt. Kuna olime Draamateatri juures, siis saime näha kontrolletendusi ja mõnes lavastuses kaasagi teha. Uhke tunne oli seal stuudios õppida.

Aastatel 1965-1986 töötasite Rakvere teatris nii näitleja kui teatrikunstnikuna, tuli ette ka paar lavastamistööd. Kuidas Rakverre sattusite?

Kui 1965. aastal stuudio lõpetasin, tegemist oli I lennuga, kutsus tollane Rakvere peanäitejuht Mai Mering, kes oli ühtlasi õppestuudio üks õppejõude, mind kohe Rakvere teatrisse tööle.

Loobusin oma tööst restaureerimistöökojas ja põrutasin Tallinnast Rakverre. Teater osutus hingelähedasemaks. Aasta pärast tuli ka pere järele.

Kas meenub mõni hea ja humoorikas lugu Rakvere perioodist?

No eks neid lugusid on rohkem. Teatris ikka juhtub. Levinud on pea igas teatris need naljad, kus vee asemele pannakse pudelitesse päris alkohol. Selliseid nalju on mitu korda tehtud.

Meelde tuleb ka mõni nimevahetusnali. Sai mängitud lavastust “Minu armas kriitik”, autoriks Ardi Liives, lavastas Rein Agur. Mina mängisin kirjanikku ja Ines Aru kriitikut. Käisime väljasõidul Türil ning saal oli pooltühi. Peanäitejuht Mai Mering arvas, et ju on asi nimes. Liiga kirjanduslik. Uueks nimeks pandi “Pime armastus”. Sõitsime uuesti Türile väljasõidule ning mängisime täissaalile.

Samalaadne veider nimelugu oli komöödiaga “Kõiges on süüdi sardiinid” lavastajaks taas Agur. Jälle ei läinud kuidagi rahvale peale. Siis vist mõeldi, et kui on sardiinid, on tegemist mingi kaluritükiga või millegi seesugusega. Tegelikult oli lugu abielulahutusest: kuidas vara jaotatakse, laval näiteks saeti päriselt mööblitükke kaheks. Panime lavastusele uueks nimeks “Öö pärast abielulahutust”, ja saal oli jälle rahvast täis. Pidi oskama vajutada nii-öelda õigele nupule. Sõnad “öö” ja “abielulahutus” osutusid palju atraktiivsemaks kui mingid sardiinid.

Üks lugu tuli veel meelde. Meil oli mängukavas selline tükk nagu “Neptuni pärijad”. Komöödia. Mängisin seal laevakaptenit. Käisime ringreisidel. Viibisime vist kusagil Lõuna-Eestis parajasti. Esimene vaatus oli läbi ning vaheajal olime lava taga väljas. Seal hulkus üks hundikoera kutsikas, kellega hakkasime mängima: viskasime talle kaika ja tema tõi selle meile tagasi. Ja niimoodi mitu korda. Siis anti märguanne, et teine vaatus algab. Viskasin kaika veel viimast korda hästi kaugele, et koeral oleks äratoomisrõõmu mõneks ajaks.

Alustasime siis teise vaatusega, kui äkki ilmus lavale koer, kaigas hambus. Uks oli lahti jäänud ja koer arvas, et mäng kestab edasi. Kuidagi me ikka mängisime selle välja, et tegemist oli kellegi koeraga, kes tuppa tuli.

Tihti on näitlejatel või lavastajatel lapsepõlvest mõni teatrikogemus, mis on andnud impulsi just teatriga tegelema hakata. Kas teile meenub mõni selline mälestus?

Juba algkoolis sai osaletud näitemängudes, kuid arvan, et tõsisema kogemuse sain veidi hiljem. Ema viis mind tihti Estoniasse operette ja muusikale vaatama.

Ma küll ei mäleta, mida me seal täpselt vaatasime, aga teatriõhkkond ja emotsioon on väga eredalt meelde jäänud. Mäletan, et alati koduteel veel laulsime koos emaga mõnd kuuldud operetiviisikest.

Olete tegelenud näitlemise kõrval ka fotograafiaga, suupillimänguga, maalimisega, teinud karikatuure. Teid võiks määratleda moodsa nimetusega multitalent. Kas on veel mõni hobi või huvitav tegevus, millega olete tegelenud, kuid millest pole juttu väga palju olnud?

Tehnikumi ajal käisin kolm aastat ratsaklubis. Ma olin nimelt džoki – galopisõitja. Isegi üleliidulistel võistlustel sai käidud. Hobuse nimi oli mul Eskadra. Tegin paar vabariigi rekordit ka. Üks rekord püsib siiamaani. See oli 2000 meetri herdelvõidusõidus. Püsib see senini aga seetõttu, et seda ala enam lihtsalt polegi (naerab).

Kas näitlemine on teie jaoks elamise vorm või pigem töö?

Ma ei saa seda tööna võtta. Minu jaoks on näitlemine ikka loominguline tegevus.

Kõige õnnelikum inimene on see, kelle hobi ja töö langevad kokku.

Kui teatrivallas tegutseval inimesel nii ei ole, siis tihtipeale juhtub ikka, et minnakse muud tööd tegema või hakatakse jooma näiteks.

Näitlejaameti puhul on oluline, et kõik ei oleks üksnes töö tegemine, vaid et sellest oleks palju rõõmu ja see pakuks ka eneseteostuse võimalust.

Praegu mängite lavastustes “Linda tahab lahutada” ja “Džinnimäng”. Kas on plaanis uusi rolle?

Praegu on need kaks jah. Uusi asju veel pole plaanis. Aga kui on vaja mängida mõnd vanameest, siis mängida tahaks küll.

Kutsutagu aga! (Naerab).

 

Katrin Ruus , Endla teatri avalike suhete juht

FELIKS KARK

• Sündinud 13. detsembril 1933 Tallinnas.

• Rakvere teatri näitleja aastatel 1965-1986, aastast 1986 Endla teatri näitleja.

• Teinud lavastusi ja lavakujundusi, tuntud karikaturisti, suupillimängija ja fotograafina.