Uue majanduskasvu võtmed

Ennustusvõistlus teemal, kui hulluks saab meie majanduses olukord minna ja kui pikalt see kõik kestab, võtab aina uusi tuure. Sellise ennustamise mõte jääb arusaamatuks nagu oletamine, millal algab talv ja kui paks lumi maha sajab.

On ju selge, et talv tuleb ja selleks peab valmistuma: elamise soojustama (kui varem ei ole soojustatud), küttepuid varuma (kui varem ei ole varutud) ning valmistuma kevadeks. Sama kindlalt, et tuleb talv, teame ju, et tuleb ka kevad.

Eesti on pööranud end plaanimajanduselt turumajanduse teele juba aastaid tagasi. Turumajandus tähendab tõuse ja langusi, seega oli pärast pikki tõusuaastaid langust oodata. Mida siis nüüd teha, kas nutta ja halada kõik need talvekuud või siiski valmistuda kevadeks.

Tööjõuturg paindlikumaks

Mis on meie majanduses muutunud? Praktiliselt mitte midagi. Ikka on tööhõive kõrge ehitus- ja kinnisvarasektoris, ikka on meie töösuhted jäigad ja paindumatud.

Majanduskonverentsil “ReStart” kõnelenud Terry Milleri sõnul on majandusvabadused väga otseselt seotud majanduse kasvuga. Mida vabam majandus, seda kiirem kasv. Mõõdetavaid majandusvabadusi on kümme ning kümnes on tööturu vabadus. Eesti üldpositsioon on Heritage Foundationi üldises pingereas hea, suisa 12., kuid tööturu vabadusega oleme kaugel maas. Jälle seesama palju korrutatud jutt meie tööjõuturu paindumatusest, mis takistab ettevõtete ümberstruktureerimist ja uute töökohtade loomist.

Uus töölepinguseadus on valitsuse, tööandjate ja ametiühingute koostöös välja töötatud ning ootab parlamendis teisele lugemisele saatmist. Seejärel tuleb kolmas lugemine ehk vastuvõtmine ja alles siis saab seadus jõustuda. Saame ju kõik aru, et alles jõustuv seadus avaldab mõju meie majanduskeskkonnale.

Loodan siiralt, et parlamendi õiguskomisjoni esimehe erakonna volikogu otsus kiirendab töölepinguseaduse menetlemist komisjonis.

Vajalikud ümberkorraldused

Majanduslangus tähendab, et osa ettevõtteid peab oma tegevuse ümber struktureerima või lõpetama, töötajad liikuma vähem tootlikest sektoritest tootlikumatesse. Selleks on vaja uut töölepinguseadust, sellega kaasnevaid tagatisi töötajale, uusi koolitus- ja ümberõppevõimalusi ning paindlikumaid töötukassa hüvitisi.

Ettevõtete jaoks on oluline, et avalik sektor suudab oma ülesanded täita ka raskematel aegadel, üleliigsetest kuludest ja bürokraatiast loobuda. Riigieelarve kulude kärpimine just neid eesmärke täidabki. Vale tee on minna raskemal ajal käibemaksu või tulumaksu tõstma. Nii süvendame raskusi veelgi.

Majanduslanguse mõjusid leevendaks euroraha kiire kasutuselevõtt. Kahjuks on siin pikk tee minna ja algus on liiga aeglane olnud. Kas põhjuseks rahandusministeeriumi haldussuutmatus või kibe konkurentsivõitlus ettevõtete vahel, mille tõttu on riigihanked vaidlustatud ja protsess takerdunud? Selge on aga see, et sellel aastal ei ole plaanitud euroraha enamasti käibesse jõudnud. Väga loogiline on järeldada, et majandus langeb osalt seetõttugi sügavamasse kriisi.

Meil on parlamentaarne riik, mida juhib kolme erakonna koalitsioonivalitsus. Demokraatlikke väärtusi tuleb hoida ja arendada ka majanduses raskematel aegadel.

Eesti on avatud maailmale, see on olnud üks meie edu pantidest ja on edaspidi. Seepärast tuleb veelgi suurendada majandusvabadust, võttes kiiresti vastu ja jõustades uue töölepinguseaduse, avardada täiendus- ja ümberõppevõimalusi ning innustada töötajaid neis osalema, vähendada bürokraatiat ja hoida üleval optimistlikku meelt. Iga langus on uue tõusu algus. Aastaaegade näite juurde naastes. Mida tublimad oleme talvel, seda ilusam tuleb kevad.

Tõnis Kõiv, riigikogu liige, reformierakond