Kroonikeskuse laiendus tekitab naabrites muret

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Valdu Toomla
Copy
Kroonikeskuse sisevaade. Pildil olev kabanduskeskuse osa avati veebruaris 2005.
Kroonikeskuse sisevaade. Pildil olev kabanduskeskuse osa avati veebruaris 2005. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Kolmapäeval võtsid Rakvere linnavalitsuses ühise laua taga istet Helter Kaubanduse OÜ, Rakvere Võidu tn 54 elanike ja Rakvere linnavalitsuse esindajad, et arutada Võidu tn 56 detailplaneeringut ehk Kroonikeskuse laiendamist.


Arendaja esindaja Elmo Ehrlich mainis, et kuigi praegu on kavandatud laiendus põhiliselt äripinna jaoks, ei tea keegi, milline olukord valitseb turul mõne aasta pärast, ja selle tõttu võib osa hoonest leida rakendust ka korterelamuna.

Võidu tn 56 elanikke panid muretsema põhiliselt kaks probleemi: kuna kavandatav äri-elamuhoone ehitatakse nende krundi lõunapoolsele küljele, siis väheneb oluliselt

Võidu tn 54 majale langeva päikesevalguse osa ning kaubanduskeskuse alla laiendatav maa-alune parkla tähendab müra ning mürkgaaside levikut nende territooriumile.

Rakvere linnavalitsuse projekteerija-planeerimisspetsialist Erkki Leek teatas kohalviibijatele, et enam pole valgusnorme ehk kindlaid nõudeid, vaid on üldised soovitused.

Tema sõnul on soovitatav, et korteri eluruumid saaksid kolm tundi päevavalgust 22. aprillist 22. augustini, kusjuures abilinnapea Ain Suurkaev ütles, et köögid ega abiruumid eluruumide alla ei kuulu.

Kuna arendaja esitatud analüüsid vastasid nõuetele, loeti valguse küsimus ammendatuks. See tuli uuesti päevakorrale hiljem, kui asuti arutama kavandatava hoone kõrgust.

Detailplaneeringu järgi on selle kõrgus 16 meetrit, kuid elanikud, viidates hooviala suurema valgustuse vajadusele, soovisid maksimumkõrguseks 12 meetrit.

Kompromisslahendusena leiti, et viimase korruse kahemeetrine tagasiaste selle küsimuse lahendab.
Mis puudutab maa-aluse parkla ehitust, siis leiti ühiselt, et krundipoolsesse parklaseina ei ehitata tuulutusaknaid, vaid parkla ventilatsioon lahendatakse teiste meetoditega.

Vajadust selleks põhjendas ilmekalt Vello Käosaar, tuues näiteks praegu Selveri all asuva parkla: "Meie poole täielikult avatud Selveri parklast tuleb poole ööni tümpsu, sealt lendavad meie krundile kasutatud süstlad ja viinapudelid," lausus Käosaar.
Lahenduse leidsid ka prügikäitlus ja tänavaäärne parkimine.

Märksõnad

Tagasi üles