Keskerakond korraldas laupäeval Väike-Maarjas II maaelukonverentsi, kus maarahva probleemidele otsisid lahendusi riigikogu liikmed, eksperdid, talupidajate ja põllumeeste esindajad.
Savisaar kõneles maaelukonverentsil Eesti põllumajanduse potentsiaalist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakonna esimees Edgar Savisaar ütles konverentsil, et arvestades meie koduplaneedi suurt rahvaarvu ning arengumaade elatustaseme tõusu, siis Eesti põllumajandusel peaks olema väga suur potentsiaal.
Savisaar märkis, et meie potentsiaal seisneb meie üsna viljaka põllumaa rohkuses ühe elaniku kohta ning maaharimise tuhandete aastate pikkuses kogemuses. "Samuti tundub uskumatu, et nõukogude ajal suutis väike Eesti toita mitu korda rohkem inimesi kui elas Eestimaal inimesi üldse kokku."
"Läbi välis- ja põllumajandusministeeriumi ning põllumajandustootjate sihikindla tegevuse, peaks Eesti andma oma panuse selleks, et leevendada arengumaade toiduainete vajadust, mis tagaks ka meie maainimesele piisava sissetuleku," sõnas Savisaar. "Hiina Rahvavabariik rentis alates käesolevast aastast Kasahstanilt 7000 ha põllumaad kümneks aastaks soja, nisu jt põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, kuna Hiina põllumaa on sisuliselt lihtsalt otsas," tõi Savisaar näite.
Selleks, et Eesti põllumajandus ei liiguks vaid ühest kriisist teise, tuleks Savisaare sõnul riigil soodustada senisest enam tugevate põllumajandusühistute teket, kellele kuuluks tootmine, töötlev tööstus ning korralik turustamise väljund ehk kogu ahel.
"Tänapäeval on Eesti põllumajandustootjal suuri raskusi oma tooteid müüa isegi Eestis, rääkimata ärakukkunud idaturust," rõhutas Savisaar. "On avalik saladus, et suured kaubandusketid on küsinud isegi raha Eesti tootjatelt, kes on soovinud oma tooteid seal müüa."
Edgar Savisaar tõi maaelu ühe võtmeprobleemina välja ka ettevõtluse kehva arengu maapiirkondades. Enamik ettevõtteid ja töökohti asub linnas ning maal on tasuvamat tööd sageli keerulisem leida, mis on ka põhjus, miks eestimaalased kolivad linnadesse või linnaäärsetesse lähivaldadesse.
Keskerakonna korraldatud II maaelukonverentsil osalesid ettekannetega ka Riigikogu maaelu komisjoni liige, Keskerakonna volikogu maaelu komisjoni esimees Arvo Sarapuu, endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo, Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimee Üllas Hunt, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) juhatus hoiatas reedel, et ei luba maarahva kongressi poliitilistel eesmärkidel kasutada, edastas juhatuse esimees Arvo Veidenberg.
ETKL märkis oma sellekohases avalduses, et tervitab siiski Keskerakonna soovi arutada maaelu ja põllumajandusega seotud küsimusi.
"Loodetavasti aitavad Keskerakonna seisukohad kaasa Eesti üldiste positsioonide väljatöötamiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku puudutavates küsimustes," kirjutatakse avalduses, milles tõdetakse, et käesolev ühine põllumajanduspoliitika on EL-is välja töötatud enne Eesti liitumist.