Varangu seltsimaja on valmis saanud plaanitud kümne aasta asemel viiega - visa projektikirjutamise tulemusena ja kolme ümberkaudse küla rahva rõõmuks, kes tulevad sinna kokku nii pidudele, koolitustele kui näiteringi.
Külas külas: Külaselts ei arenda kinnisvara, vaid inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Varangu, Aaviku ja Pehka küla elanikud lõid 2004. aastal MTÜ Varangu Külaselts, siis kõigepealt pandi Varangu küla vahele üles liiklusmärgid kiirusepiirangutega, järgmisena tehti talgulistega korda park ning pandi püsti kõlakoda.
Esimesel seltsi korraldatud jaanitulel oli kohal üle ootuste arvukalt pidulisi - 150. Omakandirahvale on korraldatud näiteks aiandus-, kokandus-, leivaküpsetuskursusi. Aktiivsemalt käidi koos ainult kevadest sügiseni, sest polnud oma maja - kaua sa külmaga külavahel ikka jõuad olla.
"Algul võtsime plaani, et kümne aasta pärast võiks meil päris oma seltsimaja olla. Nüüd võib öelda küll, et tegime kümne aasta plaani viie aastaga teoks," märkis MTÜ Varangu Külaselts juhatuse liige Marge Salumäe, kes oli ühtlasi projektikirjutaja. Tõsi, esimesel korral lükkas PRIA projekti tagasi, aga teisel korral taotlus rahuldati.
Nelja aastaga tuli kirjutada veerand meetri kõrgune kuhi vajalikke pabereid, et maja valmis saaks. Vaev tasus ära ning läinud nädalavahetusel oli seltsimaja avapeol arvukalt nii omakandirahvast kui külalisi, alustades naaberküla esindajatest ja lõpetades siseministriga.
"Kui mõni aeg tagasi tundus suviti, et me pole mitte külaselts, vaid muruniitmisselts, ja pidevaks küsimuseks oli, kes niidab muru, siis tänavu talvel oli uus aktuaalne küsimus, kes kütab," rääkis Marge Salumäe küla ühise maja ühiste omanike rõõmudest.
Ja mida enam seltsimaja arhitekti paberitelt maa peale sai, seda rohkem oli külarahva seas kaasatulijaid, aitajaid ning oma arvamuse avaldajaid.
Esimene hoone, mille müüridel asub praegu uhiuus seltsimaja, ehitati omal ajal mõisa kuivatiks. Varangu mees Kuno Tagamets mäletab veel aega, kui kuivatist sai elumaja, mis oli olnud ka tema onu koduks aastaid.
Aja jooksul on hoonet kasutatud nii elumaja kui külapoena. Viis aastat tagasi ostis Haljala vald OÜlt Õitseng sisuliselt müürid ning Varangu Külaseltsi eestvedamisel ja PRIA rahastamisel on majal nüüd kaks korrust, kuhu mahuvad nii majapidamisruumid, infopunkt koos interneti ja raamatulaenutusega kui suur saal.
