Akadeemilised märtsipäevad keskenduvad Gustav Adoffile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Virumaa Teataja
Copy
Märtsipäevad eelmisel aastal.
Märtsipäevad eelmisel aastal. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

11. ja 12. märtsil on Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis akadeemilised märtsipäevad, mida on peetud igal kevadel alates 2002. aastast.



Kui algusaastatel oli tähelepanu pööratud peamiselt kolledži tudengitele ja personalile, siis nüüd on valitud teemasid ja loenguid, mis arvestavad üldsuse huve.

Märtsipäevadega soovitakse linna- ja maakonna elanikele tutvustada kolledžis tehtavat, samuti Pikk tn 40 asuva hoone märkimisväärset minevikku ning suurmehi, kes kolledži majas on tegutsenud.

Iga kord on märtsipäevade kava teistsugune, kuid alati on kindel emakeelepäeva tähistamine. Näiteks viiakse sel päeval tõrvikutuli Fr. R. Kreutzwaldi ausamba juurde.

Teiseks märksõnaks on "ajalugu". Et kolledži õppehoones on alates kreiskooli ajast XIX sajandi alguses haridust omandanud paljud Eesti ajaloos tuntud suurmehed, siis on tänane koolipere võtnud nõuks neid ja nende tegemisi põhjalikumalt tutvustada. Kreutzwaldi, Faehlmanni ja Kunderiga on juba algust tehtud, nüüd on järg Adoffi käes.

Käesoleva aasta märtsipäevade sisust toovad korraldajad välja vahetunni pedagoogika teema, linnaarhitektuuri problemaatika ning lugemisaastaga seonduva.

Neljapäeval, pärast direktori avasõnu, pakutakse võimalust kuulata Sirje ja Georg Aheri tutvustust projekti "Aktiivne ja turvaline koolipäev" kohta. Eripedagoog ja koolitaja Pille Kriisa räägib kooli vahetunnist kui uurimisobjektist.

Päeva teises pooles antakse ülevaade ehitusmeister Ferdinand Gustav Adoffi tegevusest, kelle sünnist möödub tänavu 120 aastat ning kes alustas oma haridusteed Rakveres Pika tänava kreiskoolis. Adoffide kui Rakvere ehitusmeistrite perekonnast räägib muuseumipedagoog Kaja Visnapuu. Tänapäevasest ja tuleviku Rakverest ning selle arhitektuurilisest omapärast annab ülevaate Rakvere linna peaarhitekt Raul Järg.

Reedene emakeelepäeva tähistamine algab traditsioonilise kogunemisega Fried­rich Reinhold Kreutzwaldi ausamba juures. Päev jätkub ettekannetega kolledži saalis. Lugemisaasta taustal analüüsib TLÜ lastekirjanduse dotsent Mare Müürsepp tänaseid lasteraamatuid ning annab soovitusi raamatute valikul.

Lääne-Virumaa keskraamatukogu juhataja Õie Tammissaar annab ülevaate lugemisaasta põhimõtetest ja tegevusest Virumaal ning lugemispesade loomisest räägib Anneli Laamann, kes on lugemispesa projektijuht Põhja-Eestis.
Märtsipäevade raames on avatud ka näitus uuematest lasteraamatutest.

Märksõnad

Tagasi üles