Lahemaale on heldelt kive puistatud - see on rändkividest rikkaim piirkond kogu Põhja-Euroopa jäätumisalal. Suurim kivikülv asub Käsmu metsas 400 hektaril. Arvukatest rändrahnudest on tähelepanuväärseimad Juminda poolsaarel lebav Majakivi ning Painuva kivi, Tammispea rahn ja Jaani-Tooma Suurkivi Eru lahe ääres.
Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri kehtestati 1997. aastal. Selle kuraditosina aasta jooksul on paranenud teadmised kaitseala kaitseväärtustest. Lahemaa on rikas haruldaste elupaikade poolest, näiteks vanad loodusmetsad rabamännikutest põliskuusikuteni, rabad ja siirdesood, klint koos pervel olevate loopealsete ja klindinõlval asuvate pangametsadega, liivased ja mudased pagurannad, püsitaimestuga kivirannad jpm.
Mõningate kaitsealuste elupaikade puhul suudame loodust säilitada vaid inimese kaasabil, teisel puhul aga peab inimtegevus olema minimaalne. Sellest lähtuvalt on tehtud ettepanekud kaitsekorra muutmiseks. Kaitsekorra muutmisel lähtutakse uuringutest ja seirest, mida Lahemaal on pidevalt tehtud. Nii annavad meile olulist sisendit poollooduslike koosluste, märgalade, samblike, sammalde, seente ja selgrootute inventuur, korduvalt on uuritud kaitsealuseid taimi, kontrollitud lindude pesapaiku ning teostatud soolindude seiret jm.
Lahemaa puhul on väga oluline kultuuripärandi aspekt ning selles valdkonnas on inventeeritud esiajaloolisi väärtusi ning kaitsekorralduskava väljatöötamiseks on tellitud uuring, mis käsitleb eelkõige kultuurmaastikke, rannikualade planeerimise põhimõtteid ning arhitektuuri. Teadmised väärtuste kohta on paranenud ning lähtuvalt tulemustest on korraldatud kaitset nii, et säiliksid kaitseväärtused.
Kehtiv kaitse-eeskiri on jäänud ajale jalgu. Uue kaitse-eeskirja koostamisel tuleb arvestada looduskaitseseadusega ning kohustustega, mis võeti Euroopa Liiduga liitumisel - tagada Euroopas väärtustatud elupaikade ning kaitsealuste liikide säilimine. Vahepeal lisandunud teadmiste põhjal tuleb korrastada piiranguid: likvideerida need sealt, kus nad ei toeta kaitse-eesmärkide saavutamist ning on asjatult arengul jalus, ja luua uusi kitsendusi nendele aladele, kus kaitse pole piisavalt tagatud.