Metsaelanikud käivad üheskoos söömas

Metskitsed. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Tänavune erakordselt raskete lumeoludega talv teeb toiduhankimise metsloomadele keeruliseks, mistõttu käivad nad kõhtu täitmas jahimeeste loodud söögikohtades.

Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni Lääne-Viru büroo juhtivinspektori Vatslovas Budrikase sõnul inimesed mõistavad ulukite rasket olukorda ja toidumuret ning viivad neile metsa toitu.

"Meeldiv on näha, et seda ei tee üksnes jahimehed ja loodusesõbrad, vaid ka need, kellel on toitu, mida ulukitega jagada," tunnustas Budrikas ja lisas, et selline heatahtlik ja mõistev suhtumine on kindlasti aidanud ulukeid näljasurmast päästa.

Õunad maiuspalaks

Vatslovas Budrikas ütles, et ta on viinud ulukitele metsa nii heina kui õunu. "Üks minu sõber, kelle koduaias oli sügisel hea õunasaak, andis mulle viis kasti ubinaid, et ma need ulukitele toimetaksin. Keskkonnainspektor täitiski sõbra soovi. "Õunu söövad meeleldi nii metskitsed, põdrad kui metssead," märkis Budrikas.

Rohkem kui kolmkümmend aastat jahimeeste ridadesse kuulunud Jaak Treimann ei ole enda sõnul tänavu jahihooajal püssiga metsas käinud. "Need retked talvisesse loodusesse on seotud loomade toitmisega," selgitas Treimann. Ulukitele on ta viinud metsa koorma viljajäätmeid, ka kartuleid ja õunu.

"Minu rajatud toiduplatsi külastavad nii metssead kui metskitsed, keda on karjas kaheksa, ja seal on nad söömas käinud mitu kuud," ütles Treimann. Metskitsede suurimaks maiuseks peab Jaak Treimann samuti mahlakaid ja vitamiinirikkaid õunu.

Karmid lumeolud

Sõraliste saatus teeb Treimanile väga muret. "Rasked lumeolud ja pärast viimast sula lumele tekkinud jäine koorik on teinud metskitsedel liikumise väga raskeks ja piinarikkaks," põhjendas ta.

Mõni päev tagasi loomi jälgides nägi mees, kuidas kitsed kõndisid poolesaja meetri haaval ja seejärel puhkasid pikka aega. Jaak Treimanni sõnul võivad karmid lumeolud metskitsedele lausa saatuslikuks saada.

"Kitsedel on paksus lumes raske endale magamiseks aset kraapida. Lumel lebamine toob aga kaasa kopsupõletiku ja jäine koorik veristab sõrad," selgitas Treimann. Sama tähtis kui ulukitele toitu viia on tema arvates metsasihid sahkadega puhtaks ajada, et loomad saaksid seal ööbida.

Tamsalu jahtkonna esimees Jaan Villak rääkis, et nende jahtkonna liikmed on tänavuse talve jooksul toimetanud metsa rohkem kui poolsada tonni viljajäätmeid, heina ja silo.

"Karm talv on loomad ja lin­nud ära kurnanud. Söögipaikades võib näha vaatepilti, kus koos einestavad nii metskitsed kui metssead, lisaks tosin liiki linde," kõneles Villak. Vahel lisandub sellesse seltskonda ka mõni põder. Jahtkonna esimees lisas, et kitsedel ja metssigadel on tavaliselt erinevad söögiajad, kuid ekstreemsed tingimused ja tühi kõht on toonud nad seltsis sööma.

"Lindude rohkus loomade söögikohtades on seletatav aga sellega, et kullilised ja kakulised käivad seal jahtimas toidust osa saama tulnud hiiri," teadis Villak.

Lumepaksuse rekordid veebruaris:
• Jõhvis 78 sentimeetrit,
• Alajõel 78 sentimeetrit,
• Saaremaa keskosas 74 sentimeetrit,
• Jõgeval 62 sentimeetrit.