Tunnustan Eesti Põllumeeste Keskliidu poolt keskerakonda, kelle korraldamisel toimus juba teine maaelu konverents. Ei mäleta, et reformierakond või Isamaa ja Res Publica Liit oleks kunagi selliseid kokkusaamisi korraldanud, mida on teinud küll rahvaliit. See näitab, et maaelu ja põllumajanduse teemad on tänastele koalitsioonierakondadele viiendajärgulised. Sellele hinnangu andmine on pooleteise aasta pärast, kui toimuvad valimised, meie kõigi kätes.
Põllumeeste esindajana võin öelda, et viimased aastad on maaharijatele ja loomakasvatajatele olnud hullemad kui teistes majandusharudes. Majanduslangus on põllumehi väga valusalt hammustanud, näiteks piimalehmade arv on langenud juba alla 100 000. Väga paljud maaharijad on lõpetanud, seda on teinud just väiksema ja keskmise majapidamisega põllumehed. Nii piima- kui viljahinnad on oluliselt langenud ega kata enam tootmiskulusid.
Hoolida põllumeestest
Üleilmse majanduse vastu me ei saa, kuid meie oma riik ja valitsus võiks põllumeeste olukorda hea tahtmise juures kergendada ja lausa peaks seda tegema. Kuid tahtmist selleks ei paista mitte kusagilt ... Toetusi on kogu aeg kärbitud, kui räägime ELi poolt lubatud otsetoetuste lisamaksetest ja põllumajandusdiisli aktsiisi tõusust.
Tulu otsetoetuste langetamisest ja aktsiisi tõusust võib aga riigieelarves luubiga vaadata - see annab märku sellest, et meie valitsus ei hooli põllumehest ega Eestis toodetavast toidust. Kummardatakse reformierakonna kuldvasikat, üliliberaalset turumajandust, millega kaasneb kontrollimatu toidu sissevedu - odav, rohkete säilitusainetega rikastatud rämpstoit on meie poeletid üle ujutanud. Kuid millegipärast ostavad Eesti põllumajandusest mittehoolivad poliitikud ikka ise ka kodumaist toitu ja täiesti avalikult, ilma häbi tundmata.
Minu arvates on aga rahast veelgi tähtsam suhtumine Eesti toidu tootjasse, kui see ei muutu, siis hakkab eestimaist sööki õige varsti nappima.
Põllumehest ei hoolita vist ka seetõttu, et tegevpõllumehi pole Eestisse enam palju jäänud - PRIA andmetele tuginedes kasvatab üle 100 ha teravilja veel pisut üle 2000 talu ja ettevõtte. Just see sihtgrupp aga toodab müügiks põhilise osa toidutoormest. Meil on küll mitu korda rohkem tublisid talunikke, kuid enamik neist saab lisasissetulekut mujal tööl käies ja nende müügi maht on marginaalne. Hääli saab põllumeeste käest tõesti aasta-aastalt vähem, kuid söömata ei ela meist keegi.
Maarahva kongress
Üheks põllumeeste ja maaelanike ning nende esindusorganisatsioonide kõnetribüüniks on olnud Eesti maarahva kongress, esimene toimus 1994. ja viimane 2001. aastal. Viimase kongressi peakorraldaja oli meie keskliit. On tervitatav, et keskerakond selle teema tõstatas. Uus kongress oleks tõesti mõttekas kokku kutsuda, sest selle poliitika tulemusel, mida meie valitsus praegu ajab, on Eesti põllumajandus ja maaelu varsti nii kokku kuivanud, et kõik põllumehed ja maaelanikud mahuvad lahedasti kongressile ära ...
Kui tahame aga seda, et maarahva kongressist meile suuremat tulu tõuseks, siis tuleb kindlasti kaasa kutsuda ka teised erakonnad ja kõik maarahva ning põllumeeste esindusorganisatsioonid. Oma 2001. aasta organiseerimiskogemuse põhjal ja kongressi juhatuse liikmena võin öelda, et koalitsioonierakonnad kuulutavad selle kohe parteipoliitiliseks ettevõtmiseks, sestap on siin laiapõhjalisus väga tähtis.
Sellepärast teen ettepaneku, et konverentsil moodustatud korraldustoimkonda oleks ka hiljem võimalik liikmeid juurde kutsuda. Minu mäletamist mööda maksis viimase kongressi läbiviimine ligi 200 000 krooni. Tollal tuli see raha, ime küll, valitsuse reservfondist. Nüüd seda kindlasti ei juhtu, seetõttu tuleb mõelda ka raha leidmisele.
Eesti Põllumeeste Keskliit on maarahva kongressi toimkonda oma esindaja nimetanud, kuid Eestimaa Talupidajate Keskliit on sellest keeldunud. Loodame, et ETKL oma otsuse üle vaatab ja ka oma liikmetega nõu peab.
Erakondade iseloomustus
Kui erakondi põllumeeste vaatenurgast võrrelda, siis on olukord järgmine. Isamaaga võib rääkida, nad on probleemidega, tänu ametisolevale põllumajandusministrile väga hästi kursis, kuid midagi olulist põllumehe olukorra kergendamiseks ei ole nad suutnud ära teha.
Reformierakonnaga ei ole üldse mõtet rääkida, nemad pole põllumajandusest kunagi midagi jaganud ega sellest ka hoolinud. Eesti valitsuse esimene mees Andrus Ansip ei võtnud meie keskliidu esindajaid eelmisel aastal enam isegi mitte jutule.
Senised arengud on näidanud, et põllumeeste muredest saavad aru keskerakond ja sotsid ning kogu aeg on selleks erakonnaks olnud rahvaliit. Loodame, et järgmine valitsuskoalitsioon sünnib põllumehesõbralikest erakondadest.