Emakeelepäev on Eestis lipupäev

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Sinimustvalge Pika Hermanni tornis.

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti tähistab pühapäeval, 14. märtsil emakeelepäeva, mille puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid.


Eesti lipu võivad emakeelepäeval heisata ka kõik teised.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastast on emakeelepäev riiklik püha.

Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Eesti lipu heiskamisel koos mõne muu lipuga peavad lipud olema võrdse laiusega ja heisatud eraldi seisvatesse võrdse pikkusega lipuvarrastesse või -mastidesse ning asuma ühel kõrgusel.

Koos heisates peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. Auväärsem koht tähendab, et lipurivi tagant vaadatuna asetseb Eesti lipp võrreldes teste lippudega paremal.

Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul. Kui lippu ei langetata, tuleb hoolitseda, et see oleks valgustatud pimedal ajal.

Tagasi üles