Parlamendi sotsiaalkomisjon asub tuleval nädalal taas arutama pensioniiga tõstvat eelnõu, millele opositsioon on esitanud üle 150 muudatusettepaneku.
Riigikogu sotsiaalkomisjon hakkab taas arutama pensioniea tõstmist
14. märts 2010, 15:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv esimees Urmas Reinsalu ütles , et komisjon alustab teisipäeval eelnõule esitatud muudatusettepanekute läbivaatamist ning jätkab seda vajadusel neljapäeval.
Sõltuvalt sellest, kui pikaks eelnõu arutelu komisjonis kujuneb, võib Reinsalu sõnul nihkuda ka eelnõu toomine teiseks lugemiseks täiskokku. Samas pole tema kinnitusel põhjust jätta eelnõu "riiulile marineerima" ning see peaks saama kevadise istungjärgu jooksul vastu võetud.
Riigikogu opositsiooniparteid esitasid eelnõule eelmisel nädalal 151 muudatusettepanekut, millest 130 tegi Keskerakond, 14 Rahvaliit ja seitse sotsiaaldemokraadid. Parandusettepanekutega soovivad erakonnad muu hulgas pensioniea tõusu käsitlevad paragrahvid eelnõust välja jätta.
Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson kinnitas toona, et partei kavatseb kasutada kõiki võimalusi, et pensioniea tõusule vastu seista.
Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Rahvaliit soovitasid riigikogul juba muudatuste esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata, kuid toona ei leidnud see toetust: eelnõu väljahääletamise poolt oli 41 ja vastu 44 riigikogu liiget. Lisaks Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikutele toetas eelnõu menetlusse jätmist ka üks roheliste fraktsiooni liige, Mart Jüssi, ülejäänud kohal olnud rohelised hääletusel ei osalenud.
Praegu on meeste pensioniiga Eestis 63 aastat, naistel tõuseb see seniselt 60,5 aastalt 63-ni aastaks 2016.
Pärast meeste ja naiste pensioniea võrdsustumist hakkaks pensioniiga valitsuse algatatud eelnõu järgi tõusma 2017. aastast kolme kuu võrra aastas, jõudes 65-ni aastaks 2026.
Seega satuvad üleminekuperioodi praegu 50-56-aastased inimesed, kes jõuavad pensioniikka aastatel 2017-2026.
Nende pensioniiga jääb eelnõu jõustudes 63 ja 65 aasta vahele sõltuvalt sünniaastast. Üle 56-aastased inimesed lähevad pensionile kehtiva korra alusel ning kuni 50-aastased inimesed juba 65-aastaselt.
Valitsus põhjendas pensioniea tõstmist vajadusega kindlustada pensionide adekvaatne tase ja süsteemi jätkusuutlikkus ning leevendada tööturul aktiivse elanikkonna vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust.
Eelnõu seletuskirja kohaselt väheneb tööealiste inimeste arv 50 aasta jooksul 31 protsenti ehk 284 000 inimese võrra, samal ajal suureneb kiiresti üle 65-aastaste inimeste osakaal rahvastikust.
"Niisiis täna on Eestis iga vähemalt 65-aastase kohta neli tööealist inimest. Aastaks 2030 kahaneb see kolme inimeseni ja 50 aasta perspektiivis maksab ühe inimese pensioni ainult 1,8 tööealist inimest," märkisid eelnõu autorid.
Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra võimaldaks eelnõu autorite sõnul maksta pärast 2026. aastat 5-10 protsenti suuremat keskmist vanaduspensioni ning tooks ühtlasi juurde 15 000-20 000 töötavat inimest.
"Eelarvele tähendaks pensioniea tõstmine tasakaalu paranemist maksimaalselt circa 0,6 protsenti SKP-st, mis tähendab hinnanguliselt 2-3 miljardit aastas," lisasid eelnõu autorid, kelle sõnul tähendab see kas samas ulatuses suuremaid pensione, väiksemat maksukoormust või kombinatsiooni mõlemast.