Juhtkiri: Inimeste märkajad

Foto: Corbis / Scanpix

Rahvusvaheline Sotsiaaltöötajate Föderatsioon (IFSW) on otsustanud tähistada maailma sotsiaaltöö päeva igal märtsikuu kolmandal teisipäeval, et tunnustada nende tänuväärset tööd.

Ka Eestis on juba aastaid koolitatud ja palgatud sotsiaaltöötajaid.

Ajad, mil perekond jaksas oma lapsed kasvatada ning vanavanemad hooldada, mil suguvõsa pidas oma kohuseks toetada nõrgemaid liikmeid ning kogukond hoolitseda oma vaeste ja santide eest, võib lugeda möödanikuks.

Seepärast on meie seas inimesi, kes ei tule ise toime, kes vajavad kõrvalist abi. Ning see abi on ühiskonnas korraldatud sotsiaaltöötajate vahendusel.

Sotsiaaltöötajatest loodetakse imejõudu paljude probleemide lahendamiseks, kuigi üsna sageli on neid omavalitsustes paraku ainult üks. Abivajajaid, kelle eluoluga kursis olla, on aga palju ning kahjuks tuleb üha juurde. Samuti pole võõrad niisugused juhtumid, kui mõned meedias kajastatud probleemi puhul võetakse ette ikka sotsiaaltöötaja - kus on tema silmad olnud, miks pole midagi tehtud.

Heal sotsiaaltöötajal on seega lisaks oma muredele veel kümnete inimeste mured, mida endas kanda ja millele lahendusi otsida. Et kõigil oleks leib ja ravimid olemas, et kooli lõpuaktusel vaesest perest noorel pidulikud riided seljas. Kuni selleni, et leida abi ja nõu väga tõsiste pereprobleemide puhul.

Kahtlemata ei kata sotsiaaltöötajale makstav palk kogu tema vaeva. Ja seda tööd ei tehtagi raha pärast, ikka kutsumusest ja missioonitundest.

Kui mõelda sellele, kust tuleb sõna "sotsiaaltöötaja", mida see oma olemuselt tähendab, võib sellel päeval tänada kas või mõttes kõiki neidki, kelle ametinimetus küll näiteks õpetaja, vallavanem, müüa, juuksur vms, kuid kes on panustanud pisut rohkem ja olnud nõus aitama tuttavaid, kel häda käes.

Seda oma vabast ajast ja tahtest.