Argo Mund: Keeleabi saab ka internetist

Argo Mund.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eesti keele instituudis (endises keele ja kirjanduse instituudis) on telefoni teel õigekeeleabi antud 63 aastat, asutuse tegevuse algusest peale. XXI sajandi esimesel kümnendil oleme parandanud ja täiendanud keelenõu saamise võimalusi internetis.



Korrakem pühapäeval olnud emakeelepäeva järel lühidalt üle, millised neist on peamised.


Juba mitu aastat on olnud võrgus tasuta "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006" (http://www.eki.ee/dict/qs2006/). ÕSi ülesanne on hinnata keelekasutust ja soovitada kehvemate väljendusviiside asemele vajaduse korral paremaid. Võrguväljaanne ei erine paberteosest sisu poolest, küll aga pakub paindlikumaid teabeotsimisvõimalusi.

Elektroonilise ÕSi kasutamisel tuleb olla niisama tähelepanelik kui paberraamatu puhul, sest ainult nii saab rikkalikust infost õigesti aru.

Eesti keele küsimustele leiab vastuseid ka keelenõuande lehelt aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/.

Värsked sõnad

ÕSi veebiväljaandesse parandusi ega täiendusi ei tehta, seda hoitakse niisugusena, nagu on 2006. aasta trükis.
Ent juba praegu on võimalik nõuandelehelt rubriigist "ÕSi uued sõnad" uurida, milliseid keelendeid on korjatud ajakirjandusest, mitmesuguste erialade käsiraamatutest ja mujaltki ÕSi järgmise trüki jaoks, mis peaks kavade järgi ilmuma aastal 2013.

Selles loendis on sõnu, mis on eesti keeles juba mitukümmend aastat olemas olnud, kuid seni pole neid vähese leviku tõttu või mõnel muul põhjusel ÕSi pandud (nt islami püha sõda märkiv "džihaad", kokandussõna "letšo", "tosinas", mis tähendab 'kaheteistkümnes'), ent suurem osa on sellised, mis on verivärsked (nt "digiretsept", "järelkuulama", "nutitelefon", "skaipima").

Kõigil, kel on indu, võivad loendi kohta oma arvamust avaldada. Tuleb meeles pidada, et ÕSi ei mahu kogu meie keele leksika: sealt jäävad välja paljud erialaterminid, murde- ja slängiväljendid, sest nende jaoks on teised sõnaraamatud.

ÕSis ei ole ka kõiki eesti keele liitsõnu ja tuletisi. Nendestki rikkalikest sarjadest on raamatus vaid näiteid, et kasutaja saaks ettekujutuse, kuidas liitsõnu ja tuletisi moodustada.

Keelenõu

Instituudi keelenõulehel on suur hulk kirjutisi, mis käsitlevad igasuguseid õigekeeleteemasid. Seal on avaldatud raamatusarja "Keelenõuanne soovitab" artiklid. Uuemaid soo­vitusi võib lugeda otse avalehelt jaotisest "Keelenõuanded".

Oleme kogenud, et osa küsimusi kordub sageli. Need on koondatud rubriiki "Keelenõuvakk". Selles saab teha nii päringuid üksiksõnade kaupa kui ka uurida kogu huvipakkuvat valdkonda korraga. Ikka on soovinud keegi teada, kas "jõulude" ja "jaanipäeva" alguses seisab väike või suur täht, kas "haridust tõendav dokument" on lahku või kokku ja kas järgarvud, nagu "2009. aasta", lõpevad punktiga.

Samas rubriigis on ka uuemaid keelemuresid, näiteks miks annab ÕS võõrsõna "tortilja" (mitte "tortilla") ja kuidas kirjutada tekstis suhtlusportaalide (Rate, Orkut, Facebook, Twitter) nimesid.

Portaalide algustäht on huvitanud nii õpilasi, nende vanemaid kui ka õpetajaid.
Oleme võrgulehte täiendades mõelnud ka nendele, kes tahavad proovile panna oma keeleoskust. Seal on valikvastustega testid, mis hõlmavad nelja teemat: koma- ja tühikukasutus, vormimoodustus ja võõrsõnade õigekiri.

Tulevikus on oodata neile testidele lisa.
Jääb loota, et keelenõuleht pakub paljudele eesti keele rääkijatele ja kirjutajatele äratund­mis- ja avastamisrõõmu.

Eesti keele instituudi keelenõuande telefon 6313731
(E-R 9-12, 13-17), internetis
http://www.eki.ee/keeleabi/

Tagasi üles