Maidla kaevanduspiirkonna rahvas võitleb oma õiguste eest

Uus-Kiviõli kaevandus. Foto: Graafika

Esmaspäeva õhtul Maidla rahvamajas peetud Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu kul­ges väga emotsionaalselt. Aruanne tunnistati puudulikuks ning arendaja lubas pärast muudatuste sisseviimist korraldada uue avaliku arutelu.

Kuna lähiaastatel Aidu karjäär ja Viru kaevandus suletakse, on Eesti Energia Kaevanduste ASi hinnangul ainus võimalus sõlmitud tarnelepete täitmiseks ning tootmisvõimsuse säilitamiseks rajada uus kaevandus. Kõige soodsam on seda teha Uus-Kiviõli kaeveväljal ning ettevõte on keskkonnaministeeriumile esitanud ka taotluse kaevandamisloa saamiseks.

"Midagi pole teha, Eesti riigil on põlevkivi vaja nii elektri kui õli tootmiseks," nentis Eesti Energia Kaevanduste juhatuse liige ja arendusdirektor Kalmer Sokman esmaspäeva õhtul Maid­la rahvamajas peetud avalikul arutelul.

Uus-Kiviõli on jätkuks Aidu karjäärile ja kunagisele Kiviõli kaevandusele. Uue kaevanduse tööstusterritooriumi maapealsete hoonete asukohta ei ole veel paika pandud ning kaalutakse mitut varianti.

Küll on arendaja kinnitanud, et hooned tulevad madalad, kahekorruselised, teed eluhoonetest võimalikult kaugele ning rajatakse müratõkked. Ettevõte on plaaninud rajada veetorustikud ja puurkaevud, enne kui mäetööd joogiveeallikaid mõjutama hakkavad.
Tiina ja Toivo Heinla ostsid maja Maidla valda Sirtsi külla 1998. aastal, praegu kasvab peres kolm last.
"Tulime siia soode ja metsade keskele teadlikult, see oli meie soov," ütles Tiina Heinla. Prae­guste plaanide kohaselt jääb kae­vanduspiirkond nende kodust napilt kilomeetri kaugusele.

Naine ütles, et juba praegu kos­tab külla umbes 10 km kaugusel olevast Sondast rongide müra, kui aga laadima hakatakse majapidamisest kilomeetri kaugusel seitse päeva nädalas ja 25 aastat järjest, siis sooviks ta pigem, et ta perekond ettevõtte kulul ümberasustataks praeguse­ga võrdväärsesse keskkonda.

Tiina Heinla küsimusele kom­pensatsioonivõimaluste kohta vas­tas Eesti Energia Kaevandused ASi juhatuse esimees Ilmar Jõgi, et seaduse järgi ei pea ette­võte tema juhtumi puhul midagi kompenseerima, kuid võimalik on pöörduda kohtu poole.

Heinlat ärritas väga see, et sotsiaalmajanduslikku mõju analüüsides küsitleti vaid 11 inimest ning tehti selle põhjal järeldused, kuigi kaevandus puudutab 550 inimest.

"Algul olin vabrikule vastu, selle arutelu tulumeusena aga ter­vele kaevandusele. Kui saaks mingi garantii, et põ­lev­ki­vi läheb tões­ti ainult elektri tootmiseks. Aga paraku inimeste jaoks elektri hind tõuseb, põlevkivi läheb ka õliks ning mõned miljonärid saavad kümnekordseteks miljonärideks," rääkis Tiina Heinla, nentides, et kohalikele jäävad vaid nn Eesti Alpid.

Puudulik aruanne

Erakond Eestimaa Rohelised on teinud märkused ja ettepanekud Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kohta, tuues välja, et aruanne ei vasta töö aluseks olevale kinnitatud programmile ega keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse nõuetele.
Samuti tegi erakond ettepaneku keskkonnaministrile kaaluda 29.01.2010 kinnitatud keskkonnamõjude hindamise programmi tühistamist ja nõuda selle olulist täiendamist.

"Käimasolev programm on lakmuspaberiks, kas riik ja keskkonnaministeerium kavatsevad seadusest tulenevalt olla järelevalvajaks nii protsessi kui ka selle sisu üle," märkis riigikogu EERi fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee.

"Praegune juhtum, kus programmi ettevalmistamise käigus on protsessi osapooli petetud - hindamismetoodikat lubati kesk­konnamõjude hindamise programmis parandada, aga tegelikult seda pole tehtud -, jätab mul­je, et asjaajamist võetakse ainult formaalselt ja otsus kaevandamise alustamise kohta igal juhul on kuskil ja kellegi vahel ju­ba tehtud," tõdes Lahtvee.

Valdur Lahtvee, kes olnud ka põlevkivi riikliku arengukava koostamise juures ning on litsentsitud keskkonnamõjude hindaja, nimetas avalikul arutelul aruannet emotsionaalse sõnavõtu käigus praagiks ja haltuuraks.
"Oli häbi seda tööd lugeda, on piinlik," kommenteeris ta.
Lahtvee juhtis tähelepanu sellele, et kuigi põlevkivi peetakse Eesti rahvuslikuks rikkuseks, on põlevkivi maa alt välja toodult siiski kaup ning seda võib vaba turu tingimustes müüa kas või Türki.

Keskkonnaameti Viru regiooni juht Jaak Jürgenson oli seisukohal, et aruannet on kindlasti vaja täiendada.
"Kindlasti vajaks põhjalikumalt selgitust mõjude osa, nende ulatus ja olemus, ajaline perspektiiv on väga üldsõnalised. Kõik mõjud ei ole ju pidevad, osa on mööduvad, see tuleks aru­andes välja tuua. Praegusel juhul ei ole võimalik aru saada, mis hakkab näiteks juhtuma Sirt­si soo lähedal. On kinnitatud, et Sirtsi sood see ei mõjuta, aga igal väitel peab olema alus. Ootak­sin aruandes lähenemist, kui­das sellisele tulemusele jõuti, mitte aksioomi, kas on oluline mõju või ei ole. Oskan ka ise järel­dusi teha. Kõik mõjud, mis kaasneksid ühe või teise alternatiiviga või kaevandusviisiga, tuleks aruandes kajastada," rääkis Jürgenson.

Keskkond, mitte raha

Et kohalikud inimesed ei läheneks kaevanduse rajamisele ainult emotsionaalselt, vaid oskaksid keskkonnamõjude hindamise aruandest olulist teavet väl­ja lugeda, korraldas Maidla valla­valitsus elanikele eelmisel nädalal koolituse.

"Paljud inimesed lõid käega - mis me tuleme, kaevandus tehakse niigi. Aga seda on meie ini­mestele ka aastaid tambitud ning eelmiste kaevanduste tõttu ol­lakse väga hellad," rääkis Maid­la vallavolikogu esimees En­no Vinni.
Vinni tõi aruande kõige nõrgema lülina välja sotsiaalsete mõ­jude hindamise ning nentis, et avaliku arutelu käigus suuremat selgust asjasse ei tulnud, pealegi oli aeg aruandega tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks väga lühike.

"Aga vähemasti selgus, et aru­anne ei ole see, mis ta olema peaks. Tegime ettepaneku, et oleks pädevad inimesed eksperti­de osas, kuid seda ei võetud arvesse sotsiaalsete mõjude hindamisel. Võrdlemisi kergelt on see asi ära tehtud. Minu arvates kesk­konnaminister seda aruannet ära ei kinnita, siin on nii palju ettepanekuid, mis on avaliku ar­vamusega vastuolus," kõneles Vinni.

"Kohaliku omavalitsuse eesmärk on elamisväärse keskkonna tagamine, mitte kaevandustasu saamine. Töötame täna selles suunas, et saada tulubaas kae­vandustasudest vabaks," nentis Vinni.

Praegu tuleb 50 protsenti Maid­la valla eelarvest kaevandustasudest. "Kui meil oleks alles kogu elanikkond, orienteeruvalt 1500 elanikku, oleks tulubaas olemas. Käivad ka läbirääkimised rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja omavalitsuste vahel, et muu­ta finantseerimissüsteemi. Hetkel oleme valmis andma järele ressursitasu protsendist, aga millalgi peab see tasandusfondi kaudu tagasi tulema. Meil napib elanikke ja see on kaevandamise ilmselge mõju," rääkis Enno Vinni.

Enno Vinni on seda meelt, et mida kaugemasse tulevikku kaevanduse avamine lükkub, seda parem vallarahvale.

"Usun, et toimuvad muutused nii tehnoloogia kui arendaja ja hindajate mõtteviisis," märkis ta.

Keskkonnamõjude hindamise läbiviija Kobras ASi juhtivekspert Urmas Uri ütles, et mitme keskkonnamõju hindamine kestab, ning EE Kaevanduste esindaja Kalmer Sokman kinnitas, et ekspert vaatab tehtud ettepanekud üle, viib täiendused aruandesse sisse ning seejärel korraldatakse uus avalik arutelu.

Uus-Kiviõli allmaakaevandus
• Arendaja Eesti Energia Kaevandused AS.
• Pindala 6206 ha.
• Tööstusterritooriumi pindala 286 ha.
• Põlevkivivaru 207 mln t, s.o ~150 mlj t
kaubapõlevkivi.
• Ehitusmaksumus 4-5 miljardit krooni.
• Töötajate arv 700-900.
• Pika edasinihkega kamberkaevandamine.
• Uue kaevanduse tööeaks on plaanitud
25 aastat.
• Plaan avada orienteeruvalt aastal 2016.