Põllumehed peavad maksma seemne eest autoritasu

Teraviljakasvatajal tuleb sordiomanikule tasu maksta, see raha aitab uusi sorte aretada. Foto: Meelis Meilbaum

Teravilja, kartuli ja teiste põllukultuuride kasvatajad peavad oma tarbeks toodetud seemne eest maksma sordiomanikele tasu. See raha peab aitama teadlastel uusi ja paremaid sorte aretada.

Kuigi nimetatud süsteem on kehtinud juba paar aastat, ei rutta kõik põlluharijad oma kasvupindasid deklareerima.

Oma tarbeks toodetud ja külvatud seemne (OTS-seeme) eest lubab tasu (OTS-tasu) küsida taimede paljundamise ja sordikaitse seadus.

Raha kogumist põllumeestelt ja edastamist Eesti ja ka teiste Euroopa Liidu riikide sordiomanikele vahendab MTÜ Eesti Seemneliit, kes registriandmetele toetudes saadab laiali deklaratsioonid ja nõuab need põllumeestelt tagastatult tagasi.

Polnud kuulnud

Nõmmkülas elav Siimu talu peremees Tõnu Mätlik ei olnud aasta tagasi veel sellisest nõudmisest kuulnud ja sai eelmisel kevadel kurja kirja juba Kentmanni advokaadibüroolt, sest polnud deklaratsioonivormi täidetuna tagastanud.

"Praeguseks on mul see tehtud," ütles ta. Et kõigi sortide seemneks kasutamisel ei olegi vaja tasu maksta, vaid ainult nn kaitsealuste sortide nimekirja kantute pealt, ei pidanudki Tõnu Mätlik kulutusi tegema.

Viru Maarahva Liidu esimehe Ülo Niisukese sõnul ei ole ehk tõesti kõik väiketalunikud OTS-tasust kuulnud. "Häda on ka selles, et talunikud kasutavad liiga vana seemet ega taha seda uuendada," arvas Niisuke.

Kui põlluharija ostab seemnekasvatajalt sertifitseeritud seemet, ei pea ta eraldi tasu maksma. Selle on tasunud sordiomanikule juba seemnekasvataja. Kui ta aga edaspidi paljundab seda sorti oma külvide jaoks, kaasneb ka maksmise kohustus. Sama kord käib nii Eesti kui Euroopa Liidu kaitsealuste sortide kohta.

Väike pind maksuta

Väikeses mahus kasvatajad siiski ei pea nimetatud tasu maksma: Eesti sortide puhul on vabastatud sellest kuni 10 hektaril oma tarbeks teravilja kasvatajad ja kuni ühel hektaril kartuli kasvatajad.

Teraviljaseemne oma tarbeks kasvatamisel peab maksma 40 krooni hektarilt, õlikultuuride pealt 90 ja kartulilt 400 krooni.

Seemnekartuli ja teravilja kasvataja Gustav Põldmaa rääkis, et Saksa firma, kelle kartulisorte ta paljundab ja edasi müüb, ei ole sõlminud lepingut MTÜ Eesti Seemneliiduga ja seetõttu ei ole ka selle firma kartulisortide kasvatajad veel OTS-tasu maksnud.

Teravilja oma tarbeks kasvatatud kaitsealuste sortide seemne eest on Põldmaa aga tasunud. "Kindlasti on sellest Eesti sordiaretajail abi," on ta tasuga nõus.

Mõnigi põlluharija aga kurtis, et OTS-tasu tuli halval ajal, kui teravilja turuhind kukkunud ja põllumees niigi rahahädas.

MTÜ Eesti Seemneliidu juht Ly Rand on OTS-tasu laekumisega siiski rahul. Tema andmetel ei ole 3000 laialisaadetud deklaratsioonist tagasi tulnud vaid paarsada.

Poole kogu deklareeritud oma tarbeks kasvatatud seemne pinnast moodustasid 2008. a Jõgeva sordiaretuse instituudis aretatud sordid. Seega toetatakse just kohalikku sordiaretust.

Samas kasutavad põllumehed sertifitseeritud seemet vaid 10% külvipinnast ja oma tarbeks toodetud seemet ainult 12,5% pinnast.  Mis aga kasvab ülejäänud põldudel. Paneb mõtlema, et tänapäeval kasvatatakse veel 20 aasta taguseid sorte.

• 2008. aastal laekus MTÜ Eesti Seemneliidule 2 miljonit krooni, millest 8% kulus raha kogumiseks, 3% töötasuks, 5% posti- ja muudeks kuludeks.