Neljapäeval Ülemiste järvejääle hädamaandunud lennumasin tekitas elevust ja näitas valmisolekut erakorralisteks puhkudeks.
Juhtkiri: Õnnelik õnnetus
Meie päästetöötajad ja kaitsevägi tegid tubli töö, aga ometi on igast juhtumist alati midagi õppida.
Võib öelda, et tegu oli õnneliku õnnetusega - kõik lennukis olnud jäid ellu ning reostust ei tekkinud. Kui lennuk oleks prantsatanud kesklinna, olnuks kahjud tunduvalt suuremad.
Õnneks oli talv ning jää tänavu piisavalt paks, et masin koos lasti ja mitme tonni kütusega jalamaid meie pealinlaste joogiveevarudesse ei vajunud.
Igatahes viitab juhtunu, et Tallinna lennujaama paiknemine linnasüdame ja joogiveehoidla lähedal kätkeb endas arvestatavat ohtu. Kui järgmine kord tabaks Ülemistet reostus, oleks Eesti pealinna joogiveega varustamine häiritud.
Väidetavalt on linnal, kus elab kolmandik Eesti elanikest, joogiveevaru vaid üheks päevaks. Seega on tegemist otseselt sisejulgeoleku küsimusega, nentis Euroopa Kaitseagentuuri asümmeetriliste ohtude hindamise projekti juht Eestis Katrin Idla.
Olukorra teeb veelgi tõsisemaks asjaolu, et Tallinnal alternatiivne veeallikas pea puudub: linnas on paljud puurkaevud suletud ja paljud veel sulgemisohus.
"Praegu saab ainult 18% tallinlastest juua põhjavett, see on juba alla riski piiri. Lisaks sellele tuleb silmas pidada, et põhjavett peetakse kogu maailmas joogiveena eelistatumaks kui pinnavett, kuna põhjavesi sisaldab üldjuhul kõiki eluks vajalikke mineraale," selgitas veemikrobioloogia doktor Künni-Beres.
Riigikogu Eestimaa Roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg on ette pannud kavandada raudteeühendust Tallinna ja Ämari lennuvälja vahel, millest võiks saada uus rahvusvaheline Tallinna lennujaam.
Loomulikult eeldab see suuri investeeringuid, kuid küllap on mõistlikum kriise ja katastroofe ennetada, kui hiljem nende tagajärgedega tegeleda.
Pealegi võivad taastamistööd osutuda kordi kallimaks.