Komisjon hakkab arutama olukorda Kiviõli keemiatööstuses

Vaade Kiviõli tuhamäele. . Foto: Egert Kamenik/Postimees.

Parlamendi keskkonnakomisjon hakkab esmaspäeval arutama Kiviõli, Sonda ja Maidla elanike pöördumist Kiviõli keemiatööstuse väidetavate ulatuslike keskkonnaalaste rikkumiste kohta.

Keskkonnakomisjoni esimehe, roheliste fraktsiooni kuuluva Mart Jüssi sõnul on komisjoni istungile oodata keskkonnaministeeriumi ja keskkonnainspektsiooni esindajaid, kellelt loodetakse saada sealse olukorra ning varasemate menetluste ja toimingute kohta täpsemat informatsiooni.

Jüssi sõnul tuleks kohtumisel kokku leppida ka edasised plaanid, kuidas pädevad asutused keemiatööstuse kontrolliga jätkavad. "Loodame, et arutelu käigus sünnib ka väike memorandum või protokoll, mille järgi saame edasisi tegevusi jälgida. Ainult arutelu ei saa olla lahendus," ütles ta.

Kiviõli linna ning Sonda ja Maidla valla elanikud pöördusid komisjoni poole eelmisel nädalal, märkides, et keemiatööstuse keskkonnaalased rikkumised on olnud ulatuslikud ja kontrollimatud juba pikemat aega. Nende sõnul kaasnevad rikkumistega suured riskid, mis mõjutavad oluliselt kohalike elanike tervist.

Kõige olulisemaks rikkumiseks nimetasid enam kui 500 allkirjaga pöördumise autorid õhureostust, mis tuleneb tolmu, tuha ja heitgaaside maksimaalse lubatud kontsentratsiooni mitmekordsest ja pidevast ületamisest. Lisaks viiakse nende sõnul nii poolkoksi prügilasse kui Põhja-Kiviõli karjääri ja peidetakse aukudesse ohtlikke kemikaale ning tööstusjäätmeid.

"Reo- ja sademeveed juhitakse pinnasesse, kus need satuvad põhjavette ja sealtkaudu kaevudesse. On tõsine alus arvata, et Põhja-Kiviõli karjäärist väljapumbatav vesi juhitakse kanalite ja puuraukude kaudu vanasse Kiviõli kaevandusse. Sealt satub see aga samuti põhjavette," märkisid kohalikud elanikud, kes palusid ühtlasi korraldada sõltumatu ekspertiisi kogu Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-s keskkonnarikkumiste ulatuse tuvastamiseks.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles BNS-ile, et 2008. aastal on Kiviõli keemiatööstust karistatud kaks korda välisõhu kaitse seaduse rikkumise eest, kuna rikuti kompleksloas esitatud nõudeid. Rikkumiste eest määrati ettevõttele ühel juhul 15 000 ja teisel juhul 20 000 krooni suurune trahv.

Mullu tuvastati keemiatööstuses plaanilise kontrolli käigus jäätmeseaduse rikkumine, mis seisnes jäätmearuandluse puudulikus esitamises, ning määrati ettevõttele 5000-kroonine trahv. Tuule sõnul on inspektsioon nõudnud Kiviõli keemiatööstuselt ka lõhnaaine vähendamise tegevuskava koostamist ja selle esitamist keskkonnaametile.

Tuul lisas, et sel aastal kavatseb inspektsioon ettevõtet kontrollida esimesel poolaastal, arvatavasti kas märtsi lõpus või aprilli alguses. Tema sõnul on tegu plaanilise kontrollimisega, mida tuleb kompleksluba omavates ettevõtetes läbi viia korra aastas.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse nõunik Rein Raudsep ütles pressiesindaja vahendusel Ida-Virumaa keskkonnaseisundit kommenteerides, et maakonda koondunud keemiaettevõtted ja põlevkivitööstus on viinud sealse keskkonna teiste Eesti piirkondadega võrreldes halvemasse seisu.

Tema sõnul näitavad ministeeriumi seireandmed, et näiteks Ida-Viru põhjavees on kõrgenenud sulfaatide sisaldus, suurenenud mineraalsus, karedus ja rohkem on ohtlikke aineid, eeskätt fenoole. Samuti tekitab põlevkivienergia ja -õli tootmine suurtes kogustes ohtlikke jäätmeid.

"Välisõhu mõõtmised näitavad, et ka õhukvaliteet on halvim just Ida-Virumaal, kuigi võrreldes 1990ndate alguse ja keskpaigaga on saasteainete sisaldused välisõhus oluliselt langenud," lausus Raudsep ja kinnitas, et rangemate keskkonnanõuete ja suurenevate keskkonnatasude tõttu on keskkond hakanud maakonnas kokkuvõttes siiski paranema.