Juhtkiri: Klaas puhast vett

Puhas joogivesi on paljudele inimestele maailma eri paikades paraku kättesaamatu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Toiduta on inimene võimeline elama nädalaid, aga veeta ei pea ta vastu mõnda päevagi.

Sellest aspektist vaadates elame meie siin Eestimaal majanduslangusele vaatamata võrdlemisi hästi - puhast ja kvaliteetset vett tuleb enamikust kaevudest ja kraanidest.

Luksust käia duši all ja vannis ning ujuda ei ole maailmas just paljudes kohtades, ka ei pea me vett toidu valmistamiseks poest pudelitega koju tooma.

Enamasti voolab meie jõesängides puhas vesi, mitte nagu näiteks Bangkokis. Nii et selles mõttes läheb meil kenasti.

Igal aastal sureb maailmas aga veepuuduse pärast või rikutud veest tingitud haiguste tõttu pea 1,5 miljonit last.

Veevarusid kahjustab inimtegevusest tingitud reostus. Viimase 50 aasta jooksul on inimtegevuse tagajärjel tekkinud niisuguseid reostusi, mida pole varem kunagi ajaloos esinenud.

Ühel pool maakera nõutakse tööstuselt reovee kogumist ja puhastamist, aga teisel pool maakera voolab iga päev loodusesse miljoneid tonne reovett ja igasuguseid saasteaineid. Umbes 2,5 miljardil inimesel puuduvad esmased vajalikud sanitaartingimused vee kasutamiseks ning reoveest vabanemiseks.

Hinnanguliselt elab aastal 2030 iga teine inimene maailmas veepuuduses. Kas tulevikumaailma must stsenaarium näeb ette, et sõjad peetakse puhta vee pärast ning see, kes valdab vett, valdab kõike?

Keskkonnaministeeriumi andmetel on Eesti jõgedest täna heas seisundis peaaegu 74% ja järvedest 58%.

Eesti rannikuveest on 31% heas seisundis, kuid siin on seisundi halvenemine tingitud eeskätt Läänemerest, milles muutused leiavad aset kümnete aastate jooksul.

Meid siin Lääne-Virumaal mõjutab otseselt Pandivere põhjavee seisund.

Seepärast peaksid põllumajandusega tegelejad selles piirkonnas tegutsema eriti keskkonnahoidlikult.