Toomas Väinaste: Energeetika peab jääma Eesti riigi omandisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakond valis piirkonna juhiks taas Toomas Väinaste.
Keskerakond valis piirkonna juhiks taas Toomas Väinaste. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Jaanuari lõpus keskerakonna korraldatud energeetikakonverentsil Tallinnas võeti sõna Eesti Energia börsile viimise poolt ja vastu. Võimul olev parempoolne valitsus ja praegune Eesti Energia juhatuse esimees on börsile mineku pooldajad.



Keskerakonna ridades olevad majandusinimesed on börsile mineku vastu.

Börsile?

Eesti Energiat börsile viies jäävat kontroll riigi kätte. See on ametlik versioon, mida üldsusele levitatakse. Kuid kas see tegelikkuses ikkagi on nii?

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive küll kinnitas oma sõnavõtus, et ettevõtte börsile viimises polevat mitte midagi ohtlikku. Plaanitav aktsiakapitali suurendamine olevat lihtsalt reaalsete investeeringute meelitamine ettevõttesse, mitte aga riigi osaluse vähendamine ja vara ettevõttest välja kantimine.

"Börsile viimine lähendab meid globaalsele, vähemalt Skandinaavia, energiaturule, ja see on Eestile äärmiselt kasulik," selgitas ta.

Eesti Energia juht on kindel, et selle operatsiooni käigus ei panda mitte mingil juhul löögi alla Eesti energeetilist iseseisvust, sest riik juhib energiaturul toimuvat seadustega, mitte aga omandiõigusega.

Eestimaalane ei võida

Keskerakonna juht Edgar Savisaar on Eesti Energia olukorraga kursis juba pikemat aega, sest just tema oli majandusministrina üks neist, kes hoidis ära Eesti Energia "ärastamise" Ameerika firmale.

Nagu hiljem selgus, oli temal ja ta mõttekaaslastel õigus, kuna ostjana esinenud firma polnud usaldusväärne.
Ka nüüd juhtis Savisaar tähelepanu müügitehingu kahtlastele asjaoludele: valitsuse soov viia Eesti Energia börsile on kummaline, kuna tegemist on kõige suuremat kasumit tootva ettevõttega riigis.

Savisaare sõnul ei võida eestlane sellega mitte midagi. Selleks on mitu põhjust. Näiteks on viimaste aastatega elektrihind Eestis pidevalt kasvanud, kusjuures selle hinnatõusu põhjuste kohta asjalikke ja vettpidavaid selgitusi ei anta. Samuti ei räägita Savisaare sõnul meile õigust avatud turu mõjust elektrihindadele.

Näiteks Skandinaavias on viimastel aastatel elektrihind tohutult tõusnud ja ületab meie elektrihinna kordades.
Kui Eesti seni monopoolne energiaturg avada, tähendaks see ka meie tarbijale juba niigi kõrge elektrihinna hüppelist tõusu.

Tuumaenergia eelised

Akadeemik Anto Raukas selgitas oma sõnavõtus Eesti energeetikaperspektiive, tehes piltlikult selgeks, et roheliste jutt tuule- ja päikeseenergia kasulikkusest on põhjendamatu, sest need on tegelikkuses kõige kallimad ja probleemsemad energiatüübid. Üks MWh päikeseenergiat maksab 372 USA dollarit, samal ajal kui sama kogus tuumaenergiat vaid 27 dollarit.


Raukas on kindlameelselt tuumaenergiale ülemineku poolt, sest keskkonnanõuded praegu Eestis toodetavale põlevkivil baseeruvale soojusenergiale muutuvad järjest rangemaks.

Samas on tuumajaamad tänapäeval äärmiselt ohutuks muutunud ning nende ehitamine ei nõua erilisi kulutusi.
"Meile vajaliku võimsusega aatomijaama võib ehitada kas või Muuga suvilakrundile," oli Raukase näide tuumajaamade ohutusest.

Akadeemik toonitas, et tuumaenergia kasutamine on maailmas saavutanud suure populaarsuse, näiteks Prantsusmaal kasutatavast energiast moodustab aatomienergia 78 protsenti, Jaapanis 80 protsenti.
Raukas nentis, et Eesti energeetikapoliitika on muutunud äärmiselt keeruliseks, sest energeetikaga seotud küsimuste üle ei otsusta mitte spetsialistid, vaid poliitikud, ning oma sõnavõtu lõpus soovitas kõigil küünlaid varuda ...

Anda EE omavalitsustele


Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin leidis oma kõnes, et valitsus paneb Eesti Energia kindlasti müüki. Küsimus olevat vaid see, millal ja kellele. Nii on toimunud tehingud näiteks Eesti Raudtee ja Tallinna Veega.

Stalnuhhin on veendunud, et selline samalaadsete vigade kordamine lõhnab riigireetmise järele. "Eesti Raudtee tagasiost näitab eredalt, kui palju kallim on strateegilise tähtsusega ettevõtte üle kontrolli tagasisaamine," ütles ta.

Stalnuhhini meelest lahendaks suure hulga küsimusi Eesti Energia andmine omavalitsuste haldusesse.

Kokkuvõtvalt

Pikaaegse majandusinimesena pean ma ainuõigeks energeetikasektori hoidmist riigi omandis. On mõeldamatu, et riik annab erakätesse oma ainsa energiatootja. See toob kaasa kontrolli kadumise ja viib pikemas perspektiivis riigi majandusliku krahhini. Strateegilised toorained peavad igal juhul olema riikliku kontrolli all.

Selline vastutustundetu manipuleerimine riigi tähtsamate varadega on kas hoolimatus või teatud majandusliku grupeeringu ärihuvi, mida ei tohiks mitte mingil juhul lubada.

Tagasi üles